Majandusaasta aruanne nüüd esitatav ka valikulise kuupäevaga

Majandusaasta aruanne peab olema koostatud seadustes sätestatud vormile ning selle koostamine on kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtjatele kohustuslik.

Ettevõtte majandusaasta pikkus

Taaliselt loetakse majandusaasta pikkuseks 12 kuud ning enamasti on see määratletud kalendriaastaga alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Erinev majandusaasta võib olla määratletud ettevõtte põhikirjas. Majandusaasta pikkus ei tohi olla pikem kui 18 kuud, aga firma majandusaasta alguskuupäeva muutmisel, ettevõtte asutamisel või lõpetamisel võib majandusaasta pikkus olla ka 12 kuust pikem või lühem.

Majandusaasta aruanne koostatakse järgmisi etappe läbides:

1. raamatupidamise aastaaruande koostamine
2. tegevusaruande koostamine
3. audiitorkontroll (kui kohustuslik)
4. majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine
5. majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.

Millal majandusaasta aruanne esitatakse?

Majandusaasta aruanne esitatakse peale majandusaasta lõppu hiljemalt kuue kuu jooksul. Aruanne esitatakse Äriregistrile ja seda saab ettevõtjaportaali kaudu teha ka elektrooniliselt.

Kui aga varem sai majandusaasta aruanne avalikuks kohe peale selle esitamist Äriregistrile, siis nüüd on aga ettevõtetel võimalus ka majandusaasta aruande esitamise kuupäeva ise valida. Ettepanek selleks tuli Kaubandus-Tööstuskojast ning sisuliselt seisneb uuendus selles, et majandusaruande sisetamisel on võimalik valida kuupäeva, millal majandusaasta aruanne registris avalikult nähtavaks tuleb. Kui on valitud sisestamisest hilisem kuupäev, siis ei ole see enne seda kuupäeva nähtav ka Statistikaametile ning sellest lähtuvalt ei saa Statistikaamet majandusaasta aruandes toodud andmeid ka kasutada.

Üldkoosoleku otsuse võib tühistada ka ekslik majandusaasta aruanne

Ehk siis nagu ütles juba vanarahvas – üheksa korda mõõda enne kui lõikama hakkad.

Aktsionärid teostavad oma õigusi üldkoosoleku kaudu, mis on ühtlasi ka kõrgeim juhtimisorgan aktsiaseltsis. Reeglid üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja kõik selle protsessid on täpselt sätestatud äriseadustikus – vahetult aktsionärid ei osale igapäevaselt äriühingu juhtimises.

Kui neid reegleid on aga rikutud, siis on olemas võimalus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid ja seda nii nende tühisuse tuvastamiseks kui ka taotleda nende kehtetuks tunnistamist. Siinkohal seisneb erinevus selles, et kuni kohtu poolt kehtetuks tunnistamiseni on otsus kehtiv, tühine otsus on aga tühine algusest peale, st. seda nagu polekski kunagi tehtud.

Selge seisukoht Riigikohtust

Hiljutises lahendis leidis Riigikohus, et selles kontekstis saab koos üldkoosoleku otsusega käsitleda ka majandusaasta aruannet, mis on sellise otsusega kinnitatud. Seega saab ka üldkoosoleku otsuse vaidlustamise all vaidlustada ka majandusaasta aruannet. Põhjendus seisneb siin selles, et majandusaasta aruannet kinnitav üldkoosoleku otsus saabki oma sisu sellesama majandusaasta aruande kaudu.

Majandusaasta aruanne peab andma õiglase ja õige info nii ettevõtte majandustulemustest kui ka selle finantsseisundist, seega omab antud kontekstis tähtsust info, mida majandusaasta aruandes jäetakse avaldamata, aga mis võib olla oluline majandusaasta aruande põhjal tehtavate majandusitsuste seisukohalt.

Tähtis on siin võlausaldajate huvide kaitse ning kui majandusaasta aruanne näitab ettevõtte majandusseisu olulisel määral valesti, siis loetakse need võlausaldajate kaitse sätted rikutuks. Just sellel põhjendusel on tühine ka see üldkoosoleku otsus, mille alusel see majandusaasta aruanne kinnitatakse. Selle reegli sätestab ka Äriseadustiku § 301prim lg 1 p 1. Kohus pidas vajalikuks ka mainida, et majandusaasta aruandes esinevad väiksemad puudused ja kõrvalekalded otsuse kehtivust ei mõjuta.

Mis valesti, see uuesti

Majandusaasta aruannet kinnitav üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastab kohus, aga seadus ei sätesta tähtaega oma õiguste kaitsmiseks. Kuna aga majandusaasta aruanne tuleb esitada kohustuslikus korras, siis kaasneb lisaks majandusaasta aruande valede andmete parandamisega ka vajadus uueks üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Seejuures tuleb rangelt järgida Äriseadustikus sätestatud protseduurireegleid, et ka näiteks üldkoosoleku kokkukutsumise korrast kõrvalekaldumine ei oleks omakorda üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Kogu eelpool toodu kehtib samaväärselt ka osaühingutele.

RevalHansa kolib !

Oleme oma Väike-Ameerika kontoris teenindanud Teid juba üle 10 aasta. Aeg lendab ! Käesolevaga aga on meil hea meel Teile teatada, et kätte on jõudnud aeg kolimiseks. Oma uues büroos aadressiga Sakala 22, Tallinn alustame tööd alates 19.oktoobrist.

Üüritulu deklareerijate ning ka esitatud tuludeklaratsioonide arv kasvas

Maksu- ja tolliametile esitati möödunud aasta kohta 588 531 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ehk 4,7 protsenti enam kui aasta enne seda. Üüritulu deklareerijate arv kasvas 27,5 protsenti.  Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul suurenesid võrreldes möödunud
aastaga kõik deklareeritud tulu liigid, kokku deklareeriti möödunud aasta eest tulu 11,7 protsenti rohkem kui mullu ehk ligikaudu 6,7 miljardit eurot.
Udde hinnangul väärib enim esile tõstmist üüritulu deklareerinud inimeste arvu kasv, mille tulemusel deklareeriti üüri- või renditasu möödunud aasta eest 12,2 miljonit eurot ehk 3,2 miljonit enam. „Üüritulude deklareerimine on olnud aastaid probleemiks, kuid loodetavasti on inimeste teavitamine ja nõustamine ja koostöö kohalike omavalitsustega muutmas üldist suhtumist korteri üürimisest saadud tulu deklareerimisse. Suur samm selles suunas on maksumaksjatel igatahes astutud,“ rääkis Udde. Üüritulude deklareerimine jääb MTA kõrgendatud tähelepanu alla ka edaspidi.

Deklaratsioonide arvu üldine suurenemine on toimunud aga eelkõige tänu töötamise registrile. „Registri mõju ei saa siin kindlasti alahinnata, sest lisandus üle 20 000 uue deklareerija. Töötamise registreerimise nõue on toonud pildile ka need inimesed, kes siiani varem ei töötanud ja seega puudus neil põhjus deklaratsiooni esitamiseks,“ selgitas Udde. Seni on tulumaksu tagastatud 371 762 deklaratsiooni alusel kogusummas 87 miljonit eurot. 4399 deklaratsiooni kontrolli tulemusena on jäetud tagastamata 452 530 eurot. Kontrollitakse peamiselt neid deklaratsioone, mille alusel võeti 2014. aastal eluasemelaen või juhtumeid, kus laenu pole INF deklaratsioonil kajastatud. Samuti lähevad kontrolli need deklaratsioonid, kus kajastatakse välismaa koolituskulu ja kus eelmiste aastate välistulu on deklareerimata.

Tulumaksu tagastamise tähtaeg on tänavu 1. juuli, mil ligi 11 600 isikul tuleb juurde tasuda 3,1 miljonit eurot. Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nendele, kes said kasu vara võõrandamisest ning deklareerisid välismaalt saadud tulusid, on tähtajaks 1. oktoober ja siis tuleb 12 468 isikul tasuda tulumaksu 22 miljonit eurot. Veel olulisemaid numbreid esialgsest 2014. aasta tulude deklareerimise ülevaatest:

• Eestis saadud palgatulu ja muid tasusid deklareeriti möödunud aasta eest 6,4 miljardit eurot.
• Keskmiselt deklareeriti palgatulu 943 eurot kuu kohta, mis oli 45 eurot enam kui 2013. aastal.
• Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksuvabalt tulult (51,6%), pensionidelt (23,8%) ja laste maksuvabalt tulult (6,6%).
• Soodustuste deklareerijatest enim kasvas annetuste deklareerijate arv (33%), eluasemelaenu intresside deklareerijate arv kasvas 4,2%, koolitus-kulude deklareerijate arv jäi samale tasemele.
• Vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti kuues deklaratsioonis, mida on poole rohkem kui aasta tagasi.

Kavandatakse lähetuse päevaraha tõusu

Valitsusliitu juhtival Reformierakonnal on kavas tõsta maksuvaba päevaraha piirmäära 50 euroni. Päevaraha on püsinud 32 euro (500 krooni) tasemel juba 1994. aastat saadik. Nii kaua pole seisnud ükski teine hind Eesti Vabariigis.

Vastav seaduseelnõu märgib, et “samal ajal on näiteks OECD riikides inflatsioon olnud 79,7 protsenti (perioodil 1994–2013 on Euroopa Liidu riikides inflatsioon olnud 48,1 protsenti, OECD riikides 79,7 protsenti ja maailmas 175,5 protsenti) ning mitmed riigid (näiteks Soome) uuendavad päevaraha maksuvabu piirmäärasid igal aastal. See on toonud kaasa olukorra, kus Eesti töötajad peavad päevaraha maksuvaba piirmäära ületavad kulud tasuma oma palgast või Eesti tööandja peab tasuma tulu- ning sotsiaalmaksu tegelikke kulusid katvalt, kuid maksuvaba piirmäära ületavalt päevaraha osalt.”

Et asutused ei hakkaks osa palgast päevarahaga asendama (näiteks kaugsõiduautojuhtide puhul), kehtib piirang: 50eurost päevaraha saab maksta vaid reisi esimese 15 päeva jooksul ja mitte rohkem kui 15 päeva eest kuus.