Aga kui firma majandusaasta aruannet ei esita?

Teatavasti peab firma aastaaruanne olema esitatud 6 kuu jooksul alates majandusaasta lõpust. Kui aga osaühing, aktsiaselt, mittetulundus- ja tulundusühistu, sihtasutus, täisühing või vähemalt ühe juriidilisest osanikust omanikuga usaldusühing selle aja jooksul registripidajale aastaaruannet ei esita, mis saab siis?

Vastuse sellele saame Maakohtu registriosakonnast. Sel juhul esitab registripidaja firmale firmale hoiatuse selle registrist kustutamise kohta, kui minimaalselt järgmise kuue kuu pikkuse määratud tähtaja jooksul aastaaruannet ei esitata.

Vaatame antud olukorda ühe näitega

Tavaliselt on majanudaasta lõpuks firma määranud aasta lõpu ehk siis kuupäeva 31. detsember. Seega tuleb aastaaruanne registripidajale esitada hiljemalt 30. juuniks. Kuigi on ka õigus rakendada trahvi juhul, kui aastaaruanne ei ole tähtajaks laekunud, siis oletame, et meie näites ei ole ka see tulemusi andnud. Veel 6 kuu möödudes ehk järgmise aasta jaanuarikuus alustab registripidaja kustutamishoiatuste tegemist, samuti vormistatakse ja saadetakse firmale määrus sellest, et aruanne peab olema esitatud järgmise 6 kuu jooksul. Kui omakorda ka see tähtaeg on möödas ja aastaaruanne endiselt esitamata, siis avaldatakse vastav teade Ametlikes Teadaannetes. Teates kutsutakse üles selle firma võlausaldajaid teada andma oma nõuetest firma vastu ning taotlema järgmise kuue kuu jooksul likvideerimismenetluse teostamist. Kuus kuud hakkab siin tiksuma alates teate avaldamise päevast. Koos teatega esitatakse ka hoiatus, et ilma võlausaldajate nõuete saamiseta võidakse firma sellegipoolest registrist kustutada – ilma likvideerimismenetluseta. Kui võlausaldajate nõuded saabuvad, siis läheb asi registripidaja poolt edasi kohtusse, kus omakorda määratakse sundlikvideerija ja otsustatakse sundlõpetamine. Kui aga selliseid nõudeid ei tule, siis teeb registripidaja firma sundlõpetamise kohta päringu EMTA-le. Kui EMTA ei vasta (vastab siis, kui ühingu kustutamisega nõus ei ole), teeb kohtunikuabi kustutamiskande, mis toimetatakse ka firmale. Ning alles peale selle kustutamiskande firmale kättetoimetamist teeb register lõpliku kustutamiskande.

Ka kõik ettenähtud protseduurid ei pruugi olla lahenduseks

Seega selgub kõiki tähtaegasid kokku lugedes, et kogu likvideerimismenetlus võib venida isegi kuni 2 aasta pikkuseks. Aga ka sellega ei pruugi asi piirduda – kui firmal on aastaaruanne esitamata, aga EMTA firma likvideerimiseks oma nõusolekut ei anna, siis võib tekkida olukord (ja praktikas tihtilugu tekibki), kus selline firma tiksub registris aastaid ja aastaid.

Aastaaruanne nüüdsest õhem, aga sisaldab rohkem andmeid

Hiljuti muutunud uue Raamatupidamisseaduse kohaselt on nüüd enamikel Eesti ettevõtetel võimalik koostada selline raamatupidamise aastaaruanne, mis on varasemast oluliselt õhem. Suurtele ettevõtetele on uues Raamatupidamisseaduses juurde lisatud nõudeid informatsioonile, mida tegevusaruandes avaldada. Siiski on seaduses veel nii mõndagi ebaselget – kui siiani on firmad raamatupidamislikus mõttes olnud võrdsed, siis nüüd on pilt oluliselt segasem ja õige otsa leidmiseks tuleb seaduses üsna täpselt näpuga järge ajada. Samas mõnes mõttes teeb uus seadus mikroettevõtete elu tunduvalt lihtsamaks.

Firmad ritta suuruse järgi

Uue seaduse järgi kehtiks mikroettevõtjale nagu ainult üks nõue ja see on bilansimaht. Seejuures peab aga kindlasti meeles pidama, et mikroettevõte ei saa olla selline firma, mis on käibemaksukohustuslane – nimetus kehtib siiski selliste firmade kohta, mis veel käibemaksukohustuslased ei ole. Kui aga tõesti mittekäibemaksukohustuslasest mikroettevõttega tegu on, siis saavad selliste firmade omanikud ise oma firma raamatupidamist teha. Küll on olulisem siinkohal see, et ainult mikroettevõtel on uue seaduse kohaselt lubatud koostada vaid raamatupidamise aastaaruanne.

Firmade arvestuses suuruse järgi rakendub siin piirang KUNI, mis tähendab seda, et ainult üks kriteerium võib olla rikutud. Üle ühe kriteeriumi rikkumise korral on tegu juba järgmise suurusgrupiga.

Kui aga sellest järgmisel aastal, millal aastaaruanne oli tehtud, avastatakse, et antud suurusgrupi piirmäärad said ületatud, siis liigub firma üle järgmisesse kategooriasse. Samas on seaduses sätestatud ka see, et järgmisesse gruppi võib edasi minna ka alles kolmandal aastal peale nõuete täitmist.

Õhem aastaaruanne ei tähenda vähemaid andmeid

Seoses uue seadusega on oht, et mikroettevõtte aastaaruanne saab olema väga väheinformatiivne, aga lubatud on aastaaruanne koostada ka näiteks vastavalt suurema kategooria reeglitele või IFRS’ile. Samas ei ole kõigi uute vabastuste kasutamine ka ehk mõtekas – kui senini on täismahus aastaaruannet kasutanud ka Statistikaamet, siis nüüd peab ta õhema aastaaruande koostamisel hakkama Statistikaametile eraldi andmeid esitama.