Majandusaasta aruanne nüüd esitatav ka valikulise kuupäevaga

Majandusaasta aruanne peab olema koostatud seadustes sätestatud vormile ning selle koostamine on kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtjatele kohustuslik.

Ettevõtte majandusaasta pikkus

Taaliselt loetakse majandusaasta pikkuseks 12 kuud ning enamasti on see määratletud kalendriaastaga alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Erinev majandusaasta võib olla määratletud ettevõtte põhikirjas. Majandusaasta pikkus ei tohi olla pikem kui 18 kuud, aga firma majandusaasta alguskuupäeva muutmisel, ettevõtte asutamisel või lõpetamisel võib majandusaasta pikkus olla ka 12 kuust pikem või lühem.

Majandusaasta aruanne koostatakse järgmisi etappe läbides:

1. raamatupidamise aastaaruande koostamine
2. tegevusaruande koostamine
3. audiitorkontroll (kui kohustuslik)
4. majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine
5. majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.

Millal majandusaasta aruanne esitatakse?

Majandusaasta aruanne esitatakse peale majandusaasta lõppu hiljemalt kuue kuu jooksul. Aruanne esitatakse Äriregistrile ja seda saab ettevõtjaportaali kaudu teha ka elektrooniliselt.

Kui aga varem sai majandusaasta aruanne avalikuks kohe peale selle esitamist Äriregistrile, siis nüüd on aga ettevõtetel võimalus ka majandusaasta aruande esitamise kuupäeva ise valida. Ettepanek selleks tuli Kaubandus-Tööstuskojast ning sisuliselt seisneb uuendus selles, et majandusaruande sisetamisel on võimalik valida kuupäeva, millal majandusaasta aruanne registris avalikult nähtavaks tuleb. Kui on valitud sisestamisest hilisem kuupäev, siis ei ole see enne seda kuupäeva nähtav ka Statistikaametile ning sellest lähtuvalt ei saa Statistikaamet majandusaasta aruandes toodud andmeid ka kasutada.

Üldkoosoleku otsuse võib tühistada ka ekslik majandusaasta aruanne

Ehk siis nagu ütles juba vanarahvas – üheksa korda mõõda enne kui lõikama hakkad.

Aktsionärid teostavad oma õigusi üldkoosoleku kaudu, mis on ühtlasi ka kõrgeim juhtimisorgan aktsiaseltsis. Reeglid üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja kõik selle protsessid on täpselt sätestatud äriseadustikus – vahetult aktsionärid ei osale igapäevaselt äriühingu juhtimises.

Kui neid reegleid on aga rikutud, siis on olemas võimalus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid ja seda nii nende tühisuse tuvastamiseks kui ka taotleda nende kehtetuks tunnistamist. Siinkohal seisneb erinevus selles, et kuni kohtu poolt kehtetuks tunnistamiseni on otsus kehtiv, tühine otsus on aga tühine algusest peale, st. seda nagu polekski kunagi tehtud.

Selge seisukoht Riigikohtust

Hiljutises lahendis leidis Riigikohus, et selles kontekstis saab koos üldkoosoleku otsusega käsitleda ka majandusaasta aruannet, mis on sellise otsusega kinnitatud. Seega saab ka üldkoosoleku otsuse vaidlustamise all vaidlustada ka majandusaasta aruannet. Põhjendus seisneb siin selles, et majandusaasta aruannet kinnitav üldkoosoleku otsus saabki oma sisu sellesama majandusaasta aruande kaudu.

Majandusaasta aruanne peab andma õiglase ja õige info nii ettevõtte majandustulemustest kui ka selle finantsseisundist, seega omab antud kontekstis tähtsust info, mida majandusaasta aruandes jäetakse avaldamata, aga mis võib olla oluline majandusaasta aruande põhjal tehtavate majandusitsuste seisukohalt.

Tähtis on siin võlausaldajate huvide kaitse ning kui majandusaasta aruanne näitab ettevõtte majandusseisu olulisel määral valesti, siis loetakse need võlausaldajate kaitse sätted rikutuks. Just sellel põhjendusel on tühine ka see üldkoosoleku otsus, mille alusel see majandusaasta aruanne kinnitatakse. Selle reegli sätestab ka Äriseadustiku § 301prim lg 1 p 1. Kohus pidas vajalikuks ka mainida, et majandusaasta aruandes esinevad väiksemad puudused ja kõrvalekalded otsuse kehtivust ei mõjuta.

Mis valesti, see uuesti

Majandusaasta aruannet kinnitav üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastab kohus, aga seadus ei sätesta tähtaega oma õiguste kaitsmiseks. Kuna aga majandusaasta aruanne tuleb esitada kohustuslikus korras, siis kaasneb lisaks majandusaasta aruande valede andmete parandamisega ka vajadus uueks üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Seejuures tuleb rangelt järgida Äriseadustikus sätestatud protseduurireegleid, et ka näiteks üldkoosoleku kokkukutsumise korrast kõrvalekaldumine ei oleks omakorda üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Kogu eelpool toodu kehtib samaväärselt ka osaühingutele.