Sõiduautode deklareerimisega seotud muudatused alates 01.12.2014

Alates 1. detsembrist 2014 muudetakse käibemaksuseaduse mitmeid paragrahve. Muudatused on seotud ettevõtete poolt ostetavatelt sõiduautodelt ning nende tarbeks tehtud kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamisega.

Lisaks sätestatakse käibemaksuseadusesse sõiduauto mõiste, millele hakkavad kehtima sisendkäibemaksu maha arvamise piirangud.

Sõiduautoks käibemaksuseaduse tähenduses loetakse M1 kategooria sõidukit, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millele lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. Sõiduauto mõiste sisustamisel tuleb lähtuda Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõude ning nõuded varustusele“ lisast 5. Sõidukeid, mida tähistatakse G tähe lisamisega kategooria tähisesse, loetakse maastikuautodeks. Samas ei muuda G tähe lisamine sõiduki kategooriat ning ka juhul, kui sõiduki tehnilises passis on märgitud M1G, on tegemist sõiduautoga ehk M1 kategooria sõidukiga, mille puhul tuleb arvestada sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangutega.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut soetamisel rakendatakse sõidukitele, mis soetatakse pärast 1. detsembrit 2014. Piirang tähendab eelkõige seda, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutamislepingu alusel kasutamisel saab sisendkäibemaksu maha arvata mitte rohkem kui 50 protsenti. Samuti rakendub antud piirang sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuse saamisel, seda ka juhul, kui sõiduauto ise on soetatud enne 1. detsembrit 2014.

Sisendkäibemaksu piirangut ei kohaldata sõiduautode soetamisel juhul, kui sõiduauto soetatakse (sh kapitalirendi tingimustel) edasimüügi eesmärgil või antakse kasutuslepingu alusel teisele isikule kasutamiseks. Lisaks on tingimus, et maksukohustuslane peab tegelema sõiduautode kasutusse andmisega ning ta ei võta neid sõiduautosid muul otstarbel kasutusse, st neid sõiduautosid ettevõtte töötajad ega juhtkond ise ei võta kasutusele.

Sisendkäibemaksu piirangut ei kohaldata ka juhul, kui sõiduauto soetatakse peamiselt taksoveoks või peamiselt õppesõiduks. Tingimuseks, et teenuse osutajal on ka vastavad load.

Muudetud on ka omatarbe mõistet sõiduautode osas. Omatarbena ei käsitata sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil, väljaarvatud sõiduautod, mida kasutatakse taksoveoks ning õppesõiduks. Antud juhul ei ole vahet, millal sõiduauto soetati – kas enne või pärast 1.detsembrit 2014.
Seega ei deklareerita ja ei maksustata käibemaksuga sõiduautode kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. Taksoveo, õppesõidu või muu kategooria sõiduautode kasutamisel ka erasõitudeks, leitakse omatarbe maksustatav väärtus üldistel alustel vastavalt käibemaksuseaduse § 12 lõikele 6. Mitte ühelgi juhul ei ole sõiduauto omatarbe maksustamine seotud erisoodustuse hinnaga Tulumaksuseaduse mõistes.
Kui sõiduki soetamiselt on sisendkäibemaks maha arvatud täies ulatuses, kuna sõiduautot kasutatakse eranditult ettevõtluse tarbeks, siis sellise sõiduki kasutamisel eratarbeks ei maksustata enam omatarvet. Pärast 1. detsembrit 2014 soetatud sõidukite puhul rakenduvad käibemaksuseaduse § 30 lõikes 7 sätestatud reeglid.

Lisaks juhitakse tähelepanu sellele, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto (v.a. taksovedu ja õppesõit) tasu eest kasutada andmisest maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtumis- või kontrolliorgani liikmele ei teki käivet ning tegemist on sõiduauto kasutamisega ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. Maksuhalduri teavitamiseks kasutusel olevatest sõiduautode arvu ning nende tarbeks tehtud kulude osas on alates 1. detsember 2014 kehtival käibedeklaratsioonil vastavad lahtrid 5.3 ja 5.4.

Sisendkäibemaksu ümberarvestus vastavalt rahandusministri 30. märts 2004 määrusele nr 39 „Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord“.

Määrusega on sätestatud põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise kohustus viie aasta jooksul alates põhivara soetamisest.

Alates 01. detsember 2014 täiendatakse määruse paragrahvi 2 lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsuseks loetakse 50%, arvestades käibemaksuseaduse § 29 lõikes 4 ja § 30 lõikes 4 sätestatud erisusi.“

ja lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui sõiduauto sisendkäibemaksu on „Käibemaksuseaduse“ § 30 lõike 7 alusel korrigeeritud, siis korrigeerimise perioodi viienda kalendriaasta lõpus või selle sõiduauto võõrandamise kuul, välja arvatud lõikes 9 sätestatud juhul, korrigeeritakse sõiduauto sisendkäibemaksu arvestades kogu korrigeerimise perioodi lähtudes sõiduauto maksustatava käibe tarbeks kasutamise tegelikust osatähtsusest. Kui sõiduauto sisendkäibemaksu on „Käibemaksuseaduse“ § 30 lõike 7 alusel korrigeeritud, siis sellisel juhul ei pea maksukohustuslane sõiduauto sisendkäibemaksu korrigeerima igal kalendriaastal enne korrigeerimise perioodi lõppu või selle sõiduauto võõrandamise kuud.“

Sõiduauto sisendkäibemaksu korrigeerimise aluseks on käibemaksuseaduse § 30 lõige 5. Käibemaksuseaduse § 30 lõikes 7 on sätestatud erinorm sõiduautode ja nende tarbeks tehtud soetuste sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimiseks kahe aasta jooksul. Samas ei välista erinorm käibemaksuseaduse § 32 alusel sätestatud põhivara korrigeerimist viie-aastase korrigeerimise perioodi jooksul.

Read móre...

Käibemaksukontroll muutub täpsemaks

Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul aitab novembrist rakenduv käibemaksudeklaratsiooni uus süsteem viia maksuhalduril oma kontrollitegevus teenindusega sarnasele tehnoloogilisele tasemele ning korrektselt käituvatel ettevõtjatel vähendada MTA-ga suhtlemisele kuluvat aega.

Veermäe rääkis täna maksu- ja tolliametis toimunud pressikonverentsil, et käsitsi tehinguinfo kogumine ei ole MTA-l võimaldanud seni tegeleda käibemaksupetturitega soovitud mahus, kuna suure osa tööst moodustabki info hankimine, sealhulgas korrektselt käituvatelt ettevõtjatelt. „Uue süsteemi puhul saab ettevõtja enammakstud käibemaksu ikka tagasi valdavalt mõne päevaga, kuid rohkem andmeid sisaldava deklaratsiooni abil on võimalik maksuhalduril senisest oluliselt täpsemalt leida need isikud, kes vajaksid täiendavat tähelepanu,“ selgitas Veermäe.

„Olenevalt firma suurusest ja kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võib uuele süsteemile üleminek nõuda ühekordset pingutust, kuid vastu saab iga ettevõtja teadmise, et ka tema tehingupartner või konkurent käitub sama korrektselt. Tegemist on korrektuuriga ettevõtte üldises tegevusrutiinis, mille kaudu saab aga iga ettevõtja ise parandada Eesti ärikeskkonda,“ märkis Veermäe.

Vähemalt 1000-eurose kogusummaga tehingute deklareerimisele võimalikult sujuva ülemineku nimel on MTA suhelnud tihedalt ka raamatupidamistarkvara arendajatega. Nende abiga on majandustarkvara kasutavate ettevõtete halduskoormus viidud üleminekul miinimumini. „Nendel ettevõtjatel, kelle süsteemid on keerukamad ja arendused vajavad lisaressurssi, oli võimalus taotleda aga üleminekuaega,“ rääkis Veermäe. Taotluse on esitanud 466 ettevõtet, kellest 448 puhul rahuldas maksuhaldur taotluse täielikult või osaliselt. Rahuldamata on jäetud 15 taotlust ning otsus on tegemata veel 3 ettevõtte kohta.

Alates 30. septembrist on pea 70 ettevõtet testimas ka käibemaksudeklaratsiooni ja selle lisa esitamise keskkonda e-maksuametis. Lisaks on testimiseks avatud registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) e-äriregistri teenus, mis võimaldab ettevõtjatel teha päringuid arve koostamiseks vajalike andmete kohta (ärinimi, registrikood, aadress ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number). Antud andmed on vajalikud käibedeklaratsiooni lisa täitmiseks. RIK-i ettevõtete aruandluse infosüsteemide talituse juhataja Aleksandr Beloussovi sõnul aitavad ettevõtjate tagasiside põhjal arendatud teenused käibemaksudeklaratsiooni lisa esitamisel hoida kokku aega ning on lisa täitmisel kõigile tasuta.

Käibemaksukohustuslased peavad hakkama alates 1. novembrist tekkiva käibe arvestust pidama viisil, mis võimaldaks käibedeklaratsiooni lisal deklareerida ühe tehingupartneriga tehtud tehingu või tehingute  arveid, mille käibemaksuta kogusumma on kalendrikuus vähemalt 1000 eurot.

Käibedeklaratsiooni lisa esitamise eesmärk on käibemaksupettuste vähendamine ja konkurentsikeskkonna võrdsemaks muutmine. Kogutavate andmete abil on võimalik oluliselt kiiremini ja täpsemalt teha kindlaks isikud, kellele maksuhaldur peaks pöörama kõrgendatud tähelepanu ning seeläbi vähem koormata ülejäänud ettevõtjaid.

Käibedeklaratsiooni muudatused sõiduautode osas

18.11.2014 avaldati Riigi Teatajas 1.12.2014 kehtima hakkav käibemaksudeklaratsiooni uus vorm, mis esitatakse esmakordselt 2015. aasta 20. jaanuariks.
Seoses sellega koostas Maksu- ja Tolliamet tarkvara arendajatele KMD elektrooniliseks esitamiseks vajalikud tehnilised spetsifikatsioonid, mille leiab siit.

Käibedeklaratsioonil on võrreldes praegusega tehtud järgmised muudatused:

1. Lahtrid 1.1 ja 2.1, kus deklareeriti omatarbe maksustamist, kaovad ära ning edaspidi deklareeritakse omatarbe maksustamine ainult lahtrites 1 ja 2. Sõiduauto isiklikuks otstarbeks kasutamise puhul maksustatakse omatarvet ainult juhul, kui sõiduautot kasutatakse õppesõiduautona või taksona.
2. Lisandub uus lahter 5.3, kus näidatakse maksustamisperioodi jooksul ettevõtluses (100%) kasutatavate sõiduautode arv ning selliste sõiduautode soetamiselt ja nende tarbeks kaupade soetamiselt ja teenuste saamiselt tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks.
3. Lisandub uus lahter 5.4, kus näidatakse maksustamisperioodi jooksul osaliselt ettevõtluses kasutatavate sõiduautode arv ning selliste sõiduautode soetamiselt ja selliste sõiduautode tarbeks kaupade soetamiselt ja teenuste saamiselt tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks.

2015. a I kvartali lõpuni võib mõjuval põhjusel (nt vajalikud muudatused ei ole majandustarkvaras tehtud) jätta lahtrites 5.3 ja 5.4 sisendkäibemaksu summa märkimata, kuid need summad peavad olema deklareeritud lahtris 5. Sõiduautode arvu märkimine lahtrites 5.3 ja 5.4 on kohustuslik alates 1. detsembrist 2014.