Maksumuudatused 2017.aastal

2017.aastal jõustuvad mitmed maksumuudatused, millest osa võeti vastu seoses valitsuskoalitsiooni muutustega alles 2016.aasta lõpus.

•  Tulumaksuvaba miinimum. 2017.aastal tõuseb maksuvaba miinimum 180 euroni kuus ehk 2160 euroni aastas. Suurem muudatus ootab ees 2018.aastal kui maksuvaba miinimum tõuseb 500 euroni kuus ehk 6000 euroni aastas.
• Majutusteenuste käibemaksu tõstmine 9%-lt 14%-ni tühistati ning jääb kehtima senine 9%.
• Sotsiaalmaksu langetamine 33%-lt 32,5%-ni tühistati ning jääb kehtima senine 33%.
• Sotsiaalmaksu minimaalne kohustus kuus on 141,90 eurot/kuus (arvestussenise 390 euro asemel 430 eurolt).
• Töötasu alammäär tunnis tõuseb 2.54 eurolt 2.78 euroni. Kuutasu alammäär tõuseb 430 eurolt 470 euroni.
• Lapsepuhkuse kompensatsioon on 2017.aastal 22,20 eurot päevas.

RevalHansa on gaselliettevõte 2017 !

Majandusajakiri Äripäev on nimetanud RevalHansa Eesti Gaselliettevõtteks 2017 ! Lubame, et oleme sama tublid, usinad ja pakume sama kvaliteetseid , efektiivseid ning kasumlikke lahendusi ka järgmistel aastatel. Suur aitäh !

Raamatupidamisteenuse osutaja roll ettevõttes

Tulevikus saab raamatupidamisteenuse osutaja roll ettevõttes kindlasti olema oluliselt teistsugune, kui seni. Erinevalt varasemast on eriti automaatiseeritud tegevuste tegemisel abiks tarkvara, seega jääb raamatupidamisteenuse osutajale hinnangute andja ja tõlgendaja roll varasema ülevaadete ja raportide koostamise asemel – pigem aitab ta raporteid lugeda, neid tõlgendada, andmeid põhjendada ja numbritetagust maailma analüüsida neil spetsialistidel, kes oma igapäevatöös firma finantsinformatsiooni kasutavad.

Raamatupidamisteenuse osutaja on kõige paremini teadlik firma tehingutest ja finantsseisust, sest kõik protsessid kajastuvad just eelkõige raamatupidamisarvestuses. Seega on igati õigustatud raamatupidamisteenuse osutaja poolne juhtkonna informeerimine või ettepanekute tegemine. Ning kindlasti ka konstruktiivne kriitika ning seda eriti olukorras, kus taoline sekkumine hoiab ära ettevõte huvide võimaliku kahjustumise või loob ettevõttele lisandväärtust.

Sellised juhud oleksid näiteks:

Firma maksejõuetus

Pankrotiavalduse peab kohtule esitama viivitamatult, aga mitte hiljem kui maksejõuetuse ilmnemisest 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Peale seda, kui maksejõuetus on ilmnenud, ei või firma eest makseid teha, v.a. kui need on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui seda seaduse sätet rikutakse, siis võivad ettevõtte juhatuse liikmed silmitsi seista nii kriminaal- kui ka tsiviilvastutusega.

Toetused

Taotlus ettevõttele toetuse saamiseks tuleb esitada enne selle tegevusega alustamist, millele toetust taotletakse. Kui tingimusi eiratakse, siis võib asi lõppeda nii toetuse summa tagasinõudmise kui ka kriminaalvastutusega.

Saldoteatis

Kui firma soovib ka viivisnõude täitmist, siis tuleb saldoteatises lisaks põhinõudele tuua välja ka viivisnõue. Vastasel juhul võib teine firma eeldada viiviste mittenõudmist ning vastavalt ka hea usu põhimõttele tuginedes viivisnõude täitmisest keelduda.

Raamatupidamisteenuse osutaja ei pea olema juristiharidusega, aga põhiteadmised õigusest võiksid tal siiski olemas olla – eriti need, mis puudutavad viiviseid ja leppetrahvi, finantskohustuste täitmise järjekorda, hüvitisnõudeid ja tasaarveldust.

Aga kui firma majandusaasta aruannet ei esita?

Teatavasti peab firma aastaaruanne olema esitatud 6 kuu jooksul alates majandusaasta lõpust. Kui aga osaühing, aktsiaselt, mittetulundus- ja tulundusühistu, sihtasutus, täisühing või vähemalt ühe juriidilisest osanikust omanikuga usaldusühing selle aja jooksul registripidajale aastaaruannet ei esita, mis saab siis?

Vastuse sellele saame Maakohtu registriosakonnast. Sel juhul esitab registripidaja firmale firmale hoiatuse selle registrist kustutamise kohta, kui minimaalselt järgmise kuue kuu pikkuse määratud tähtaja jooksul aastaaruannet ei esitata.

Vaatame antud olukorda ühe näitega

Tavaliselt on majanudaasta lõpuks firma määranud aasta lõpu ehk siis kuupäeva 31. detsember. Seega tuleb aastaaruanne registripidajale esitada hiljemalt 30. juuniks. Kuigi on ka õigus rakendada trahvi juhul, kui aastaaruanne ei ole tähtajaks laekunud, siis oletame, et meie näites ei ole ka see tulemusi andnud. Veel 6 kuu möödudes ehk järgmise aasta jaanuarikuus alustab registripidaja kustutamishoiatuste tegemist, samuti vormistatakse ja saadetakse firmale määrus sellest, et aruanne peab olema esitatud järgmise 6 kuu jooksul. Kui omakorda ka see tähtaeg on möödas ja aastaaruanne endiselt esitamata, siis avaldatakse vastav teade Ametlikes Teadaannetes. Teates kutsutakse üles selle firma võlausaldajaid teada andma oma nõuetest firma vastu ning taotlema järgmise kuue kuu jooksul likvideerimismenetluse teostamist. Kuus kuud hakkab siin tiksuma alates teate avaldamise päevast. Koos teatega esitatakse ka hoiatus, et ilma võlausaldajate nõuete saamiseta võidakse firma sellegipoolest registrist kustutada – ilma likvideerimismenetluseta. Kui võlausaldajate nõuded saabuvad, siis läheb asi registripidaja poolt edasi kohtusse, kus omakorda määratakse sundlikvideerija ja otsustatakse sundlõpetamine. Kui aga selliseid nõudeid ei tule, siis teeb registripidaja firma sundlõpetamise kohta päringu EMTA-le. Kui EMTA ei vasta (vastab siis, kui ühingu kustutamisega nõus ei ole), teeb kohtunikuabi kustutamiskande, mis toimetatakse ka firmale. Ning alles peale selle kustutamiskande firmale kättetoimetamist teeb register lõpliku kustutamiskande.

Ka kõik ettenähtud protseduurid ei pruugi olla lahenduseks

Seega selgub kõiki tähtaegasid kokku lugedes, et kogu likvideerimismenetlus võib venida isegi kuni 2 aasta pikkuseks. Aga ka sellega ei pruugi asi piirduda – kui firmal on aastaaruanne esitamata, aga EMTA firma likvideerimiseks oma nõusolekut ei anna, siis võib tekkida olukord (ja praktikas tihtilugu tekibki), kus selline firma tiksub registris aastaid ja aastaid.

Aastaaruanne nüüdsest õhem, aga sisaldab rohkem andmeid

Hiljuti muutunud uue Raamatupidamisseaduse kohaselt on nüüd enamikel Eesti ettevõtetel võimalik koostada selline raamatupidamise aastaaruanne, mis on varasemast oluliselt õhem. Suurtele ettevõtetele on uues Raamatupidamisseaduses juurde lisatud nõudeid informatsioonile, mida tegevusaruandes avaldada. Siiski on seaduses veel nii mõndagi ebaselget – kui siiani on firmad raamatupidamislikus mõttes olnud võrdsed, siis nüüd on pilt oluliselt segasem ja õige otsa leidmiseks tuleb seaduses üsna täpselt näpuga järge ajada. Samas mõnes mõttes teeb uus seadus mikroettevõtete elu tunduvalt lihtsamaks.

Firmad ritta suuruse järgi

Uue seaduse järgi kehtiks mikroettevõtjale nagu ainult üks nõue ja see on bilansimaht. Seejuures peab aga kindlasti meeles pidama, et mikroettevõte ei saa olla selline firma, mis on käibemaksukohustuslane – nimetus kehtib siiski selliste firmade kohta, mis veel käibemaksukohustuslased ei ole. Kui aga tõesti mittekäibemaksukohustuslasest mikroettevõttega tegu on, siis saavad selliste firmade omanikud ise oma firma raamatupidamist teha. Küll on olulisem siinkohal see, et ainult mikroettevõtel on uue seaduse kohaselt lubatud koostada vaid raamatupidamise aastaaruanne.

Firmade arvestuses suuruse järgi rakendub siin piirang KUNI, mis tähendab seda, et ainult üks kriteerium võib olla rikutud. Üle ühe kriteeriumi rikkumise korral on tegu juba järgmise suurusgrupiga.

Kui aga sellest järgmisel aastal, millal aastaaruanne oli tehtud, avastatakse, et antud suurusgrupi piirmäärad said ületatud, siis liigub firma üle järgmisesse kategooriasse. Samas on seaduses sätestatud ka see, et järgmisesse gruppi võib edasi minna ka alles kolmandal aastal peale nõuete täitmist.

Õhem aastaaruanne ei tähenda vähemaid andmeid

Seoses uue seadusega on oht, et mikroettevõtte aastaaruanne saab olema väga väheinformatiivne, aga lubatud on aastaaruanne koostada ka näiteks vastavalt suurema kategooria reeglitele või IFRS’ile. Samas ei ole kõigi uute vabastuste kasutamine ka ehk mõtekas – kui senini on täismahus aastaaruannet kasutanud ka Statistikaamet, siis nüüd peab ta õhema aastaaruande koostamisel hakkama Statistikaametile eraldi andmeid esitama.