Raamatupidamisteenuse osutaja roll ettevõttes

Tulevikus saab raamatupidamisteenuse osutaja roll ettevõttes kindlasti olema oluliselt teistsugune, kui seni. Erinevalt varasemast on eriti automaatiseeritud tegevuste tegemisel abiks tarkvara, seega jääb raamatupidamisteenuse osutajale hinnangute andja ja tõlgendaja roll varasema ülevaadete ja raportide koostamise asemel – pigem aitab ta raporteid lugeda, neid tõlgendada, andmeid põhjendada ja numbritetagust maailma analüüsida neil spetsialistidel, kes oma igapäevatöös firma finantsinformatsiooni kasutavad.

Raamatupidamisteenuse osutaja on kõige paremini teadlik firma tehingutest ja finantsseisust, sest kõik protsessid kajastuvad just eelkõige raamatupidamisarvestuses. Seega on igati õigustatud raamatupidamisteenuse osutaja poolne juhtkonna informeerimine või ettepanekute tegemine. Ning kindlasti ka konstruktiivne kriitika ning seda eriti olukorras, kus taoline sekkumine hoiab ära ettevõte huvide võimaliku kahjustumise või loob ettevõttele lisandväärtust.

Sellised juhud oleksid näiteks:

Firma maksejõuetus

Pankrotiavalduse peab kohtule esitama viivitamatult, aga mitte hiljem kui maksejõuetuse ilmnemisest 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Peale seda, kui maksejõuetus on ilmnenud, ei või firma eest makseid teha, v.a. kui need on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui seda seaduse sätet rikutakse, siis võivad ettevõtte juhatuse liikmed silmitsi seista nii kriminaal- kui ka tsiviilvastutusega.

Toetused

Taotlus ettevõttele toetuse saamiseks tuleb esitada enne selle tegevusega alustamist, millele toetust taotletakse. Kui tingimusi eiratakse, siis võib asi lõppeda nii toetuse summa tagasinõudmise kui ka kriminaalvastutusega.

Saldoteatis

Kui firma soovib ka viivisnõude täitmist, siis tuleb saldoteatises lisaks põhinõudele tuua välja ka viivisnõue. Vastasel juhul võib teine firma eeldada viiviste mittenõudmist ning vastavalt ka hea usu põhimõttele tuginedes viivisnõude täitmisest keelduda.

Raamatupidamisteenuse osutaja ei pea olema juristiharidusega, aga põhiteadmised õigusest võiksid tal siiski olemas olla – eriti need, mis puudutavad viiviseid ja leppetrahvi, finantskohustuste täitmise järjekorda, hüvitisnõudeid ja tasaarveldust.

Aga kui firma majandusaasta aruannet ei esita?

Teatavasti peab firma aastaaruanne olema esitatud 6 kuu jooksul alates majandusaasta lõpust. Kui aga osaühing, aktsiaselt, mittetulundus- ja tulundusühistu, sihtasutus, täisühing või vähemalt ühe juriidilisest osanikust omanikuga usaldusühing selle aja jooksul registripidajale aastaaruannet ei esita, mis saab siis?

Vastuse sellele saame Maakohtu registriosakonnast. Sel juhul esitab registripidaja firmale firmale hoiatuse selle registrist kustutamise kohta, kui minimaalselt järgmise kuue kuu pikkuse määratud tähtaja jooksul aastaaruannet ei esitata.

Vaatame antud olukorda ühe näitega

Tavaliselt on majanudaasta lõpuks firma määranud aasta lõpu ehk siis kuupäeva 31. detsember. Seega tuleb aastaaruanne registripidajale esitada hiljemalt 30. juuniks. Kuigi on ka õigus rakendada trahvi juhul, kui aastaaruanne ei ole tähtajaks laekunud, siis oletame, et meie näites ei ole ka see tulemusi andnud. Veel 6 kuu möödudes ehk järgmise aasta jaanuarikuus alustab registripidaja kustutamishoiatuste tegemist, samuti vormistatakse ja saadetakse firmale määrus sellest, et aruanne peab olema esitatud järgmise 6 kuu jooksul. Kui omakorda ka see tähtaeg on möödas ja aastaaruanne endiselt esitamata, siis avaldatakse vastav teade Ametlikes Teadaannetes. Teates kutsutakse üles selle firma võlausaldajaid teada andma oma nõuetest firma vastu ning taotlema järgmise kuue kuu jooksul likvideerimismenetluse teostamist. Kuus kuud hakkab siin tiksuma alates teate avaldamise päevast. Koos teatega esitatakse ka hoiatus, et ilma võlausaldajate nõuete saamiseta võidakse firma sellegipoolest registrist kustutada – ilma likvideerimismenetluseta. Kui võlausaldajate nõuded saabuvad, siis läheb asi registripidaja poolt edasi kohtusse, kus omakorda määratakse sundlikvideerija ja otsustatakse sundlõpetamine. Kui aga selliseid nõudeid ei tule, siis teeb registripidaja firma sundlõpetamise kohta päringu EMTA-le. Kui EMTA ei vasta (vastab siis, kui ühingu kustutamisega nõus ei ole), teeb kohtunikuabi kustutamiskande, mis toimetatakse ka firmale. Ning alles peale selle kustutamiskande firmale kättetoimetamist teeb register lõpliku kustutamiskande.

Ka kõik ettenähtud protseduurid ei pruugi olla lahenduseks

Seega selgub kõiki tähtaegasid kokku lugedes, et kogu likvideerimismenetlus võib venida isegi kuni 2 aasta pikkuseks. Aga ka sellega ei pruugi asi piirduda – kui firmal on aastaaruanne esitamata, aga EMTA firma likvideerimiseks oma nõusolekut ei anna, siis võib tekkida olukord (ja praktikas tihtilugu tekibki), kus selline firma tiksub registris aastaid ja aastaid.

Aastaaruanne nüüdsest õhem, aga sisaldab rohkem andmeid

Hiljuti muutunud uue Raamatupidamisseaduse kohaselt on nüüd enamikel Eesti ettevõtetel võimalik koostada selline raamatupidamise aastaaruanne, mis on varasemast oluliselt õhem. Suurtele ettevõtetele on uues Raamatupidamisseaduses juurde lisatud nõudeid informatsioonile, mida tegevusaruandes avaldada. Siiski on seaduses veel nii mõndagi ebaselget – kui siiani on firmad raamatupidamislikus mõttes olnud võrdsed, siis nüüd on pilt oluliselt segasem ja õige otsa leidmiseks tuleb seaduses üsna täpselt näpuga järge ajada. Samas mõnes mõttes teeb uus seadus mikroettevõtete elu tunduvalt lihtsamaks.

Firmad ritta suuruse järgi

Uue seaduse järgi kehtiks mikroettevõtjale nagu ainult üks nõue ja see on bilansimaht. Seejuures peab aga kindlasti meeles pidama, et mikroettevõte ei saa olla selline firma, mis on käibemaksukohustuslane – nimetus kehtib siiski selliste firmade kohta, mis veel käibemaksukohustuslased ei ole. Kui aga tõesti mittekäibemaksukohustuslasest mikroettevõttega tegu on, siis saavad selliste firmade omanikud ise oma firma raamatupidamist teha. Küll on olulisem siinkohal see, et ainult mikroettevõtel on uue seaduse kohaselt lubatud koostada vaid raamatupidamise aastaaruanne.

Firmade arvestuses suuruse järgi rakendub siin piirang KUNI, mis tähendab seda, et ainult üks kriteerium võib olla rikutud. Üle ühe kriteeriumi rikkumise korral on tegu juba järgmise suurusgrupiga.

Kui aga sellest järgmisel aastal, millal aastaaruanne oli tehtud, avastatakse, et antud suurusgrupi piirmäärad said ületatud, siis liigub firma üle järgmisesse kategooriasse. Samas on seaduses sätestatud ka see, et järgmisesse gruppi võib edasi minna ka alles kolmandal aastal peale nõuete täitmist.

Õhem aastaaruanne ei tähenda vähemaid andmeid

Seoses uue seadusega on oht, et mikroettevõtte aastaaruanne saab olema väga väheinformatiivne, aga lubatud on aastaaruanne koostada ka näiteks vastavalt suurema kategooria reeglitele või IFRS’ile. Samas ei ole kõigi uute vabastuste kasutamine ka ehk mõtekas – kui senini on täismahus aastaaruannet kasutanud ka Statistikaamet, siis nüüd peab ta õhema aastaaruande koostamisel hakkama Statistikaametile eraldi andmeid esitama.

Majandusaasta aruanne nüüd esitatav ka valikulise kuupäevaga

Majandusaasta aruanne peab olema koostatud seadustes sätestatud vormile ning selle koostamine on kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtjatele kohustuslik.

Ettevõtte majandusaasta pikkus

Taaliselt loetakse majandusaasta pikkuseks 12 kuud ning enamasti on see määratletud kalendriaastaga alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Erinev majandusaasta võib olla määratletud ettevõtte põhikirjas. Majandusaasta pikkus ei tohi olla pikem kui 18 kuud, aga firma majandusaasta alguskuupäeva muutmisel, ettevõtte asutamisel või lõpetamisel võib majandusaasta pikkus olla ka 12 kuust pikem või lühem.

Majandusaasta aruanne koostatakse järgmisi etappe läbides:

1. raamatupidamise aastaaruande koostamine
2. tegevusaruande koostamine
3. audiitorkontroll (kui kohustuslik)
4. majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine
5. majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.

Millal majandusaasta aruanne esitatakse?

Majandusaasta aruanne esitatakse peale majandusaasta lõppu hiljemalt kuue kuu jooksul. Aruanne esitatakse Äriregistrile ja seda saab ettevõtjaportaali kaudu teha ka elektrooniliselt.

Kui aga varem sai majandusaasta aruanne avalikuks kohe peale selle esitamist Äriregistrile, siis nüüd on aga ettevõtetel võimalus ka majandusaasta aruande esitamise kuupäeva ise valida. Ettepanek selleks tuli Kaubandus-Tööstuskojast ning sisuliselt seisneb uuendus selles, et majandusaruande sisetamisel on võimalik valida kuupäeva, millal majandusaasta aruanne registris avalikult nähtavaks tuleb. Kui on valitud sisestamisest hilisem kuupäev, siis ei ole see enne seda kuupäeva nähtav ka Statistikaametile ning sellest lähtuvalt ei saa Statistikaamet majandusaasta aruandes toodud andmeid ka kasutada.

Üldkoosoleku otsuse võib tühistada ka ekslik majandusaasta aruanne

Ehk siis nagu ütles juba vanarahvas – üheksa korda mõõda enne kui lõikama hakkad.

Aktsionärid teostavad oma õigusi üldkoosoleku kaudu, mis on ühtlasi ka kõrgeim juhtimisorgan aktsiaseltsis. Reeglid üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja kõik selle protsessid on täpselt sätestatud äriseadustikus – vahetult aktsionärid ei osale igapäevaselt äriühingu juhtimises.

Kui neid reegleid on aga rikutud, siis on olemas võimalus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid ja seda nii nende tühisuse tuvastamiseks kui ka taotleda nende kehtetuks tunnistamist. Siinkohal seisneb erinevus selles, et kuni kohtu poolt kehtetuks tunnistamiseni on otsus kehtiv, tühine otsus on aga tühine algusest peale, st. seda nagu polekski kunagi tehtud.

Selge seisukoht Riigikohtust

Hiljutises lahendis leidis Riigikohus, et selles kontekstis saab koos üldkoosoleku otsusega käsitleda ka majandusaasta aruannet, mis on sellise otsusega kinnitatud. Seega saab ka üldkoosoleku otsuse vaidlustamise all vaidlustada ka majandusaasta aruannet. Põhjendus seisneb siin selles, et majandusaasta aruannet kinnitav üldkoosoleku otsus saabki oma sisu sellesama majandusaasta aruande kaudu.

Majandusaasta aruanne peab andma õiglase ja õige info nii ettevõtte majandustulemustest kui ka selle finantsseisundist, seega omab antud kontekstis tähtsust info, mida majandusaasta aruandes jäetakse avaldamata, aga mis võib olla oluline majandusaasta aruande põhjal tehtavate majandusitsuste seisukohalt.

Tähtis on siin võlausaldajate huvide kaitse ning kui majandusaasta aruanne näitab ettevõtte majandusseisu olulisel määral valesti, siis loetakse need võlausaldajate kaitse sätted rikutuks. Just sellel põhjendusel on tühine ka see üldkoosoleku otsus, mille alusel see majandusaasta aruanne kinnitatakse. Selle reegli sätestab ka Äriseadustiku § 301prim lg 1 p 1. Kohus pidas vajalikuks ka mainida, et majandusaasta aruandes esinevad väiksemad puudused ja kõrvalekalded otsuse kehtivust ei mõjuta.

Mis valesti, see uuesti

Majandusaasta aruannet kinnitav üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastab kohus, aga seadus ei sätesta tähtaega oma õiguste kaitsmiseks. Kuna aga majandusaasta aruanne tuleb esitada kohustuslikus korras, siis kaasneb lisaks majandusaasta aruande valede andmete parandamisega ka vajadus uueks üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Seejuures tuleb rangelt järgida Äriseadustikus sätestatud protseduurireegleid, et ka näiteks üldkoosoleku kokkukutsumise korrast kõrvalekaldumine ei oleks omakorda üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Kogu eelpool toodu kehtib samaväärselt ka osaühingutele.

Raamatupidamine

Võtame enda kanda Teie firma raamatupidamise korraldamise, võimaldades Teil seeläbi pühendada rohkem aega ja jõudu oma põhitegevusele.

Finantsjuhtimine

Finantsnõustamine, tasuvusanalüüsid,  finantsprognooside koostamine,   kapitali kaasamine, ettevõtete ostu-müügi ja ühinemise nõustamine