Kinnisvara soetamine ettevõttele ning Maksu- ja Tolliameti seisukohad
Maksu – ja Tolliamet käivitas 2014.aastal ulatusliku äriühingutele kuuluvate eluruumide kontrolli, mille tulemusena määrati ettevõtetele täiendavaid makse ca. 5 miljoni euro ulatuses. Põhilises osas on probleemiks erinev käsitlus korteri soetamise eesmärkide osas. Maksuameti seisukohalt on äriühingute nimele eluruumide soetamise tegelikud põhjused enamasti soov kasutada ettevõtte raha juhatuse liikme või osaniku huvides, ilma sellelt tööjõumakse maksmata, uute korterite soetuse ja eramute ehituse puhul lisaks ka soov saada riigilt tagasi sisendkäibemaks, mida eraisikuna soetamisel ei saaks. Seega peavad ettevõtjad, kes plaanivad investeeringuid eluruumidesse oma soetuse detailselt enne soetamist läbi kaaluma, et mitte tagantjärgi planeerimatuid kulusid ning makse tasuda.
Maksu-ja Tolliamet on täiendavalt väljendanud pärast läbiviidud kontrolle oma seisukohta, et ettevõtetel võib olla küll soov paigutada oma vaba raha kinnisvarasse pikaajalise investeerimise eesmärgil, kuid käibemaksu tagasisaamise eesmärgil üritatakse jätta muljet, et tegemist on just maksustatava käibe tarbeks soetatud kinnisvaraga. Pahatihti ei suudeta seda kas tõestada või esinevad tõendid, mis kinnitavad vastupidist.
2014.aastal Maksu- ja Tolliameti poolt läbi viidud kontrollide käigus tuvastati :
- 53 juhul äriühingute eluruumide kasutamine äriühinguga seotud isikute poolt, 50 juhul oli tegemist soetusega maksuvaba käibe tarbeks, kuna eluruumi rent on maksuvaba ja seega käibemaksu tagastusnõue alusetu, 14 juhul oli soetuse eesmärk ebaselge ehk äriühingul puudus teadmine, mida korteriga teha ning ülejäänud juhtudel oli tegu muude rikkumistega.
- 2013. –2014.aastal kasvas jõudsalt ka selliste käibemaksu tagastusnõuete hulk, mida esitavad äriühingud, mis soovivad tagasi saada uute korterite soetamisel tasutud, eluruumide renoveerimise ja sisustamisega seotud kulude ning eramute ehituskulude käibemaksu.
- Lisaks soovivad välisriigi kodanikud investeerida oma raha Eestisse ja seega asutatakse äriühing, soetatakse ettevõtte nimel eluruum välisriigi kodanikust osanikule ning käibemaks küsitakse riigilt tagasi.
- Näitena on ära toodud üks Venemaal ärinõustamisega tegelev ettevõte, mis soetas korteri väidetavalt kontoriks, esitades käibemaksu tagastusnõude. Korteris läbiviidud etteteatamata vaatluse käigus tuvastas maksuamet, et seda kasutatakse tegelikkuses eluruumina juhatuse liikme tütre poolt. Lisaks selgus kontrolli käigus, et äriühing on soetanud varasemalt teisigi eluruume. Äriühingu juhatuse liikme seletuste kohaselt kasutati ka neid kontorina ja lisaks ateljeena, kuna ärihühingu töötajateks vormistatud juhatuse liikme naine ja tütar tegelevad äriühingus maalimisega. Samas ei olnud äriühing enne kontrolli alustamist müünud ühtegi maali.Kõik korterid olid sisustatud eluruumidena ning nende ruumide tarbeks soetatud kaupade ja teenuste käibemaks oli deklareeritud sisendkäibemaksuna. Kontrolli käigus ei leidnud kinnitust, et kunstiga tegelemine oleks äriühingu majandustegevuse osaks ning maksuameti hinnangul oli tegemist juhatuse liikme naise ja tütre isikliku hobiga, mille tarbeks on perepea võimaldanud neil tasuta kasutada äriühingu vara.Amet asus seisukohale, et äriühingu käibemaksu tagastusnõue oli alusetu, lisaks peab äriühing tasuma erisoodustusmakse, kuna äriühingu omandis olevaid eluruume kasutas juhatuse liikme perekond eluruumidena. Kontrolli tulemina määratiettevõttele peale sisendkäibemaksu tagastusnõude ka erisoodustusmaksude nõue.