RevalHansa kolib !

Oleme oma Väike-Ameerika kontoris teenindanud Teid juba üle 10 aasta. Aeg lendab ! Käesolevaga aga on meil hea meel Teile teatada, et kätte on jõudnud aeg kolimiseks. Oma uues büroos aadressiga Sakala 22, Tallinn alustame tööd alates 19.oktoobrist.

Üüritulu deklareerijate ning ka esitatud tuludeklaratsioonide arv kasvas

Maksu- ja tolliametile esitati möödunud aasta kohta 588 531 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ehk 4,7 protsenti enam kui aasta enne seda. Üüritulu deklareerijate arv kasvas 27,5 protsenti.  Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul suurenesid võrreldes möödunud
aastaga kõik deklareeritud tulu liigid, kokku deklareeriti möödunud aasta eest tulu 11,7 protsenti rohkem kui mullu ehk ligikaudu 6,7 miljardit eurot.
Udde hinnangul väärib enim esile tõstmist üüritulu deklareerinud inimeste arvu kasv, mille tulemusel deklareeriti üüri- või renditasu möödunud aasta eest 12,2 miljonit eurot ehk 3,2 miljonit enam. „Üüritulude deklareerimine on olnud aastaid probleemiks, kuid loodetavasti on inimeste teavitamine ja nõustamine ja koostöö kohalike omavalitsustega muutmas üldist suhtumist korteri üürimisest saadud tulu deklareerimisse. Suur samm selles suunas on maksumaksjatel igatahes astutud,“ rääkis Udde. Üüritulude deklareerimine jääb MTA kõrgendatud tähelepanu alla ka edaspidi.

Deklaratsioonide arvu üldine suurenemine on toimunud aga eelkõige tänu töötamise registrile. „Registri mõju ei saa siin kindlasti alahinnata, sest lisandus üle 20 000 uue deklareerija. Töötamise registreerimise nõue on toonud pildile ka need inimesed, kes siiani varem ei töötanud ja seega puudus neil põhjus deklaratsiooni esitamiseks,“ selgitas Udde. Seni on tulumaksu tagastatud 371 762 deklaratsiooni alusel kogusummas 87 miljonit eurot. 4399 deklaratsiooni kontrolli tulemusena on jäetud tagastamata 452 530 eurot. Kontrollitakse peamiselt neid deklaratsioone, mille alusel võeti 2014. aastal eluasemelaen või juhtumeid, kus laenu pole INF deklaratsioonil kajastatud. Samuti lähevad kontrolli need deklaratsioonid, kus kajastatakse välismaa koolituskulu ja kus eelmiste aastate välistulu on deklareerimata.

Tulumaksu tagastamise tähtaeg on tänavu 1. juuli, mil ligi 11 600 isikul tuleb juurde tasuda 3,1 miljonit eurot. Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nendele, kes said kasu vara võõrandamisest ning deklareerisid välismaalt saadud tulusid, on tähtajaks 1. oktoober ja siis tuleb 12 468 isikul tasuda tulumaksu 22 miljonit eurot. Veel olulisemaid numbreid esialgsest 2014. aasta tulude deklareerimise ülevaatest:

• Eestis saadud palgatulu ja muid tasusid deklareeriti möödunud aasta eest 6,4 miljardit eurot.
• Keskmiselt deklareeriti palgatulu 943 eurot kuu kohta, mis oli 45 eurot enam kui 2013. aastal.
• Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksuvabalt tulult (51,6%), pensionidelt (23,8%) ja laste maksuvabalt tulult (6,6%).
• Soodustuste deklareerijatest enim kasvas annetuste deklareerijate arv (33%), eluasemelaenu intresside deklareerijate arv kasvas 4,2%, koolitus-kulude deklareerijate arv jäi samale tasemele.
• Vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti kuues deklaratsioonis, mida on poole rohkem kui aasta tagasi.

Kavandatakse lähetuse päevaraha tõusu

Valitsusliitu juhtival Reformierakonnal on kavas tõsta maksuvaba päevaraha piirmäära 50 euroni. Päevaraha on püsinud 32 euro (500 krooni) tasemel juba 1994. aastat saadik. Nii kaua pole seisnud ükski teine hind Eesti Vabariigis.

Vastav seaduseelnõu märgib, et “samal ajal on näiteks OECD riikides inflatsioon olnud 79,7 protsenti (perioodil 1994–2013 on Euroopa Liidu riikides inflatsioon olnud 48,1 protsenti, OECD riikides 79,7 protsenti ja maailmas 175,5 protsenti) ning mitmed riigid (näiteks Soome) uuendavad päevaraha maksuvabu piirmäärasid igal aastal. See on toonud kaasa olukorra, kus Eesti töötajad peavad päevaraha maksuvaba piirmäära ületavad kulud tasuma oma palgast või Eesti tööandja peab tasuma tulu- ning sotsiaalmaksu tegelikke kulusid katvalt, kuid maksuvaba piirmäära ületavalt päevaraha osalt.”

Et asutused ei hakkaks osa palgast päevarahaga asendama (näiteks kaugsõiduautojuhtide puhul), kehtib piirang: 50eurost päevaraha saab maksta vaid reisi esimese 15 päeva jooksul ja mitte rohkem kui 15 päeva eest kuus.

Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni rakendus muutus

Maksu- ja Tolliamet teatab, et e-maksuameti tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioone (TSD) uus rakendus on kasutamiseks avatud. Kaasajastatud lahenduse loomisel on mõeldud kasutajamugavusele, et tänapäevased tehnologilised võimalused aitaksid kaasa andmete sisestamisele ja hoiaksid kokku sellele kuluvat aega.

Maksu – ja Tolliameti info kohaselt on lõpuks rakendusse juurutatud mitmed juba pikalt ootel olnud uuendused, nagu isikukoodi kontroll, pensionikindlustuse kontroll aga ka automaatsed arvutused isiku maksukohustuste osas. Samuti saab nüüd deklareerimisel aluseks võtta mõne eelmise perioodi deklaratsiooni.

„Seoses üleminekuga uuele rakendusele oleme arvestanud ka võimalusega, et ettevõtjad ei pruugi deklaratsioone jõuda õigeks ajaks esitada. Deklaratsiooni hiljem esitamisel palume siiski kinnipeetud ja tasumisele kuuluvad maksud õigeaegselt tasuda, sel juhul ei teki intressikohustust,“ rääkis Liivamägi.

„Jaanuari deklaratsioonide esitamisega hilinemisel ei saada me meeldetuletusi  enne veebruari lõppu. Kui deklaratsiooni tähtaegse esitamisega on raskusi ka peale veebruari, palume maksuhalduriga ühendust võtta ja koostöös leiame lahenduse.”

Deklaratsiooni saab esitada e-maksuametis/e-tollis käsitsi sisestades või failist laadidest. Deklaratsiooni saab laadida xml-failist ühe failina või lisade kaupa. Lisaks on lisasid 1 ja 2 ning vormi INF1 võimalik laadida ka csv-failist peale deklaratsiooni moodustamist. Deklaratsiooni andmed saab endale e-maksuametist/e-tollist ka arvutisse laadida.

Kinnisvara soetamine ettevõttele ning Maksu- ja Tolliameti seisukohad

Maksu – ja Tolliamet käivitas 2014.aastal ulatusliku äriühingutele kuuluvate eluruumide kontrolli, mille tulemusena määrati ettevõtetele täiendavaid makse ca. 5 miljoni euro ulatuses. Põhilises osas on probleemiks erinev käsitlus korteri soetamise eesmärkide osas. Maksuameti seisukohalt on äriühingute nimele eluruumide soetamise tegelikud põhjused enamasti soov kasutada ettevõtte raha juhatuse liikme või osaniku huvides, ilma sellelt tööjõumakse maksmata, uute korterite soetuse ja eramute ehituse puhul lisaks ka soov saada riigilt tagasi sisendkäibemaks, mida eraisikuna soetamisel ei saaks. Seega peavad ettevõtjad, kes plaanivad investeeringuid eluruumidesse oma soetuse detailselt enne soetamist läbi kaaluma, et mitte tagantjärgi planeerimatuid kulusid ning makse tasuda.

Maksu-ja Tolliamet on täiendavalt väljendanud pärast läbiviidud kontrolle oma seisukohta, et ettevõtetel võib olla küll soov paigutada oma vaba raha kinnisvarasse pikaajalise investeerimise eesmärgil, kuid käibemaksu tagasisaamise eesmärgil üritatakse jätta muljet, et tegemist on just maksustatava käibe tarbeks soetatud kinnisvaraga. Pahatihti ei suudeta seda kas tõestada või esinevad tõendid, mis kinnitavad vastupidist.

2014.aastal Maksu- ja Tolliameti poolt läbi viidud kontrollide käigus tuvastati :

• 53 juhul äriühingute eluruumide kasutamine äriühinguga seotud isikute poolt, 50 juhul oli tegemist soetusega maksuvaba käibe tarbeks, kuna eluruumi rent on maksuvaba ja seega käibemaksu tagastusnõue alusetu, 14 juhul oli soetuse eesmärk ebaselge ehk äriühingul puudus teadmine, mida korteriga teha ning ülejäänud juhtudel oli tegu muude rikkumistega.

• 2013. –2014.aastal kasvas jõudsalt ka selliste käibemaksu tagastusnõuete hulk, mida esitavad äriühingud, mis soovivad tagasi saada uute korterite soetamisel tasutud, eluruumide renoveerimise ja sisustamisega seotud kulude ning eramute ehituskulude käibemaksu.

• Lisaks soovivad välisriigi kodanikud investeerida oma raha Eestisse ja seega asutatakse äriühing, soetatakse ettevõtte nimel eluruum välisriigi kodanikust osanikule ning käibemaks küsitakse riigilt tagasi.

• Näitena on ära toodud üks Venemaal ärinõustamisega tegelev ettevõte, mis soetas korteri väidetavalt kontoriks, esitades käibemaksu tagastusnõude. Korteris läbiviidud etteteatamata vaatluse käigus tuvastas maksuamet, et seda kasutatakse tegelikkuses eluruumina juhatuse liikme tütre poolt. Lisaks selgus kontrolli käigus, et äriühing on soetanud varasemalt teisigi eluruume. Äriühingu juhatuse liikme seletuste kohaselt kasutati ka neid kontorina ja lisaks ateljeena, kuna ärihühingu töötajateks vormistatud juhatuse liikme naine ja tütar tegelevad äriühingus maalimisega. Samas ei olnud äriühing enne kontrolli alustamist müünud ühtegi maali.Kõik korterid olid sisustatud eluruumidena ning nende ruumide tarbeks soetatud kaupade ja teenuste käibemaks oli deklareeritud sisendkäibemaksuna. Kontrolli käigus ei leidnud kinnitust, et kunstiga tegelemine oleks äriühingu majandustegevuse osaks ning maksuameti hinnangul oli tegemist juhatuse liikme naise ja tütre isikliku hobiga, mille tarbeks on perepea võimaldanud neil tasuta kasutada äriühingu vara.Amet asus seisukohale, et äriühingu käibemaksu tagastusnõue oli alusetu, lisaks peab äriühing tasuma erisoodustusmakse, kuna äriühingu omandis olevaid eluruume kasutas juhatuse liikme perekond eluruumidena. Kontrolli tulemina määratiettevõttele peale sisendkäibemaksu tagastusnõude ka erisoodustusmaksude nõue.

Read móre...

Miinimumpalk 2015 on 390 eurot

2015. aasta 1. jaanuarist on täistööajaga töötaja miinimumpalgaks 390 eurot senise 355 euro asemel ja tunnitasu alammääraks 2.34 eurot.  Miinimumpalga tõstmisega suurenevad ka sellega seotud hüvitised, näiteks vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis ja lapsepuhkuse päevade tasu suurus.

Sõiduautode deklareerimisega seotud muudatused alates 01.12.2014

Alates 1. detsembrist 2014 muudetakse käibemaksuseaduse mitmeid paragrahve. Muudatused on seotud ettevõtete poolt ostetavatelt sõiduautodelt ning nende tarbeks tehtud kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamisega.

Lisaks sätestatakse käibemaksuseadusesse sõiduauto mõiste, millele hakkavad kehtima sisendkäibemaksu maha arvamise piirangud.

Sõiduautoks käibemaksuseaduse tähenduses loetakse M1 kategooria sõidukit, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millele lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. Sõiduauto mõiste sisustamisel tuleb lähtuda Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõude ning nõuded varustusele“ lisast 5. Sõidukeid, mida tähistatakse G tähe lisamisega kategooria tähisesse, loetakse maastikuautodeks. Samas ei muuda G tähe lisamine sõiduki kategooriat ning ka juhul, kui sõiduki tehnilises passis on märgitud M1G, on tegemist sõiduautoga ehk M1 kategooria sõidukiga, mille puhul tuleb arvestada sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangutega.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut soetamisel rakendatakse sõidukitele, mis soetatakse pärast 1. detsembrit 2014. Piirang tähendab eelkõige seda, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutamislepingu alusel kasutamisel saab sisendkäibemaksu maha arvata mitte rohkem kui 50 protsenti. Samuti rakendub antud piirang sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuse saamisel, seda ka juhul, kui sõiduauto ise on soetatud enne 1. detsembrit 2014.

Sisendkäibemaksu piirangut ei kohaldata sõiduautode soetamisel juhul, kui sõiduauto soetatakse (sh kapitalirendi tingimustel) edasimüügi eesmärgil või antakse kasutuslepingu alusel teisele isikule kasutamiseks. Lisaks on tingimus, et maksukohustuslane peab tegelema sõiduautode kasutusse andmisega ning ta ei võta neid sõiduautosid muul otstarbel kasutusse, st neid sõiduautosid ettevõtte töötajad ega juhtkond ise ei võta kasutusele.

Sisendkäibemaksu piirangut ei kohaldata ka juhul, kui sõiduauto soetatakse peamiselt taksoveoks või peamiselt õppesõiduks. Tingimuseks, et teenuse osutajal on ka vastavad load.

Muudetud on ka omatarbe mõistet sõiduautode osas. Omatarbena ei käsitata sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil, väljaarvatud sõiduautod, mida kasutatakse taksoveoks ning õppesõiduks. Antud juhul ei ole vahet, millal sõiduauto soetati – kas enne või pärast 1.detsembrit 2014.
Seega ei deklareerita ja ei maksustata käibemaksuga sõiduautode kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. Taksoveo, õppesõidu või muu kategooria sõiduautode kasutamisel ka erasõitudeks, leitakse omatarbe maksustatav väärtus üldistel alustel vastavalt käibemaksuseaduse § 12 lõikele 6. Mitte ühelgi juhul ei ole sõiduauto omatarbe maksustamine seotud erisoodustuse hinnaga Tulumaksuseaduse mõistes.
Kui sõiduki soetamiselt on sisendkäibemaks maha arvatud täies ulatuses, kuna sõiduautot kasutatakse eranditult ettevõtluse tarbeks, siis sellise sõiduki kasutamisel eratarbeks ei maksustata enam omatarvet. Pärast 1. detsembrit 2014 soetatud sõidukite puhul rakenduvad käibemaksuseaduse § 30 lõikes 7 sätestatud reeglid.

Lisaks juhitakse tähelepanu sellele, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto (v.a. taksovedu ja õppesõit) tasu eest kasutada andmisest maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtumis- või kontrolliorgani liikmele ei teki käivet ning tegemist on sõiduauto kasutamisega ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. Maksuhalduri teavitamiseks kasutusel olevatest sõiduautode arvu ning nende tarbeks tehtud kulude osas on alates 1. detsember 2014 kehtival käibedeklaratsioonil vastavad lahtrid 5.3 ja 5.4.

Sisendkäibemaksu ümberarvestus vastavalt rahandusministri 30. märts 2004 määrusele nr 39 „Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord“.

Määrusega on sätestatud põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise kohustus viie aasta jooksul alates põhivara soetamisest.

Alates 01. detsember 2014 täiendatakse määruse paragrahvi 2 lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsuseks loetakse 50%, arvestades käibemaksuseaduse § 29 lõikes 4 ja § 30 lõikes 4 sätestatud erisusi.“

ja lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui sõiduauto sisendkäibemaksu on „Käibemaksuseaduse“ § 30 lõike 7 alusel korrigeeritud, siis korrigeerimise perioodi viienda kalendriaasta lõpus või selle sõiduauto võõrandamise kuul, välja arvatud lõikes 9 sätestatud juhul, korrigeeritakse sõiduauto sisendkäibemaksu arvestades kogu korrigeerimise perioodi lähtudes sõiduauto maksustatava käibe tarbeks kasutamise tegelikust osatähtsusest. Kui sõiduauto sisendkäibemaksu on „Käibemaksuseaduse“ § 30 lõike 7 alusel korrigeeritud, siis sellisel juhul ei pea maksukohustuslane sõiduauto sisendkäibemaksu korrigeerima igal kalendriaastal enne korrigeerimise perioodi lõppu või selle sõiduauto võõrandamise kuud.“

Sõiduauto sisendkäibemaksu korrigeerimise aluseks on käibemaksuseaduse § 30 lõige 5. Käibemaksuseaduse § 30 lõikes 7 on sätestatud erinorm sõiduautode ja nende tarbeks tehtud soetuste sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimiseks kahe aasta jooksul. Samas ei välista erinorm käibemaksuseaduse § 32 alusel sätestatud põhivara korrigeerimist viie-aastase korrigeerimise perioodi jooksul.

Read móre...

Käibemaksukontroll muutub täpsemaks

Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul aitab novembrist rakenduv käibemaksudeklaratsiooni uus süsteem viia maksuhalduril oma kontrollitegevus teenindusega sarnasele tehnoloogilisele tasemele ning korrektselt käituvatel ettevõtjatel vähendada MTA-ga suhtlemisele kuluvat aega.

Veermäe rääkis täna maksu- ja tolliametis toimunud pressikonverentsil, et käsitsi tehinguinfo kogumine ei ole MTA-l võimaldanud seni tegeleda käibemaksupetturitega soovitud mahus, kuna suure osa tööst moodustabki info hankimine, sealhulgas korrektselt käituvatelt ettevõtjatelt. „Uue süsteemi puhul saab ettevõtja enammakstud käibemaksu ikka tagasi valdavalt mõne päevaga, kuid rohkem andmeid sisaldava deklaratsiooni abil on võimalik maksuhalduril senisest oluliselt täpsemalt leida need isikud, kes vajaksid täiendavat tähelepanu,“ selgitas Veermäe.

„Olenevalt firma suurusest ja kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võib uuele süsteemile üleminek nõuda ühekordset pingutust, kuid vastu saab iga ettevõtja teadmise, et ka tema tehingupartner või konkurent käitub sama korrektselt. Tegemist on korrektuuriga ettevõtte üldises tegevusrutiinis, mille kaudu saab aga iga ettevõtja ise parandada Eesti ärikeskkonda,“ märkis Veermäe.

Vähemalt 1000-eurose kogusummaga tehingute deklareerimisele võimalikult sujuva ülemineku nimel on MTA suhelnud tihedalt ka raamatupidamistarkvara arendajatega. Nende abiga on majandustarkvara kasutavate ettevõtete halduskoormus viidud üleminekul miinimumini. „Nendel ettevõtjatel, kelle süsteemid on keerukamad ja arendused vajavad lisaressurssi, oli võimalus taotleda aga üleminekuaega,“ rääkis Veermäe. Taotluse on esitanud 466 ettevõtet, kellest 448 puhul rahuldas maksuhaldur taotluse täielikult või osaliselt. Rahuldamata on jäetud 15 taotlust ning otsus on tegemata veel 3 ettevõtte kohta.

Alates 30. septembrist on pea 70 ettevõtet testimas ka käibemaksudeklaratsiooni ja selle lisa esitamise keskkonda e-maksuametis. Lisaks on testimiseks avatud registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) e-äriregistri teenus, mis võimaldab ettevõtjatel teha päringuid arve koostamiseks vajalike andmete kohta (ärinimi, registrikood, aadress ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number). Antud andmed on vajalikud käibedeklaratsiooni lisa täitmiseks. RIK-i ettevõtete aruandluse infosüsteemide talituse juhataja Aleksandr Beloussovi sõnul aitavad ettevõtjate tagasiside põhjal arendatud teenused käibemaksudeklaratsiooni lisa esitamisel hoida kokku aega ning on lisa täitmisel kõigile tasuta.

Käibemaksukohustuslased peavad hakkama alates 1. novembrist tekkiva käibe arvestust pidama viisil, mis võimaldaks käibedeklaratsiooni lisal deklareerida ühe tehingupartneriga tehtud tehingu või tehingute  arveid, mille käibemaksuta kogusumma on kalendrikuus vähemalt 1000 eurot.

Käibedeklaratsiooni lisa esitamise eesmärk on käibemaksupettuste vähendamine ja konkurentsikeskkonna võrdsemaks muutmine. Kogutavate andmete abil on võimalik oluliselt kiiremini ja täpsemalt teha kindlaks isikud, kellele maksuhaldur peaks pöörama kõrgendatud tähelepanu ning seeläbi vähem koormata ülejäänud ettevõtjaid.

Käibedeklaratsiooni muudatused sõiduautode osas

18.11.2014 avaldati Riigi Teatajas 1.12.2014 kehtima hakkav käibemaksudeklaratsiooni uus vorm, mis esitatakse esmakordselt 2015. aasta 20. jaanuariks.
Seoses sellega koostas Maksu- ja Tolliamet tarkvara arendajatele KMD elektrooniliseks esitamiseks vajalikud tehnilised spetsifikatsioonid, mille leiab siit.

Käibedeklaratsioonil on võrreldes praegusega tehtud järgmised muudatused:

1. Lahtrid 1.1 ja 2.1, kus deklareeriti omatarbe maksustamist, kaovad ära ning edaspidi deklareeritakse omatarbe maksustamine ainult lahtrites 1 ja 2. Sõiduauto isiklikuks otstarbeks kasutamise puhul maksustatakse omatarvet ainult juhul, kui sõiduautot kasutatakse õppesõiduautona või taksona.
2. Lisandub uus lahter 5.3, kus näidatakse maksustamisperioodi jooksul ettevõtluses (100%) kasutatavate sõiduautode arv ning selliste sõiduautode soetamiselt ja nende tarbeks kaupade soetamiselt ja teenuste saamiselt tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks.
3. Lisandub uus lahter 5.4, kus näidatakse maksustamisperioodi jooksul osaliselt ettevõtluses kasutatavate sõiduautode arv ning selliste sõiduautode soetamiselt ja selliste sõiduautode tarbeks kaupade soetamiselt ja teenuste saamiselt tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks.

2015. a I kvartali lõpuni võib mõjuval põhjusel (nt vajalikud muudatused ei ole majandustarkvaras tehtud) jätta lahtrites 5.3 ja 5.4 sisendkäibemaksu summa märkimata, kuid need summad peavad olema deklareeritud lahtris 5. Sõiduautode arvu märkimine lahtrites 5.3 ja 5.4 on kohustuslik alates 1. detsembrist 2014.

Isikliku sõiduvahendi kasutamise eest makstava hüvitise muudatused alates 01.09.14