President kuulutas välja uue käibemaksuseaduse

President kuulutas välja uue käibemaksuseaduse

President kuulutas välja käibemaksuseaduse muutmise seaduse, millega pannakse ettevõtjale kohustus kajastada käibedeklaratsiooni (KMD) lisa vormil kõiki vähemalt 1000 (käibemaksuta summa) euro suuruseid arveid või arvete summat ühe tehingupartneri lõikes. Muudatus jõustub 1. novembril 2014.

Käibemaksukohustuslased peavad esitama koos käibedeklaratsiooniga deklaratsiooni lisa, millel kajastatakse:

1.  juriidilisele isikule ;
2.  füüsilisest isikust ettevõtjale ;
3. riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, millele on märgitud 20 või 9 protsendiline käibemaksumääraga maksustatav käive. KMD lisal näidatakse
samuti tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood ning notari ja kohtutäituri puhul isikukood. KMD lisal arveid ei summeerita.

Näiteks ettevõtja teeb teisele ettevõtjale maksustamisperioodi jooksul kolm arvet summades 300, 500 ja 700 eurot. Hoolimata sellest, et need arved eraldi võetuna jäävad igaüks alla 1000 euro piirmäära, siis kokku liidetuna ühe arve saaja lõikes, tuleb neid arveid KMD lisal deklareerida. Kusjuures seadus nõuab, et arved tuleb kõik eraldi deklareerida, mitte summad kokku liita. Tähelepanu tuleb juhtida, et kuni 2016. aasta 20. jaanuarini on üleminekusätte alusel maksumaksjal õigus ühe tehingupartneri lõikes summad summeerida ja näidata ühel real.

Vabatahtlikkuse alusel võib maksumaksja KMD lisal deklareerida ka nende arvete andmed, mille kogusumma ilma käibemaksuta on väiksem kui 1000 eurot.

Käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata:
1.    Käibemaksuseaduse § 40 sätestatud reisiteenuste maksustamise erikorra alusel esitatud arveid.
2.    Selliste tehingute ja toimingute eest väljastatud ja saadud arvete andmeid, millele seaduse alusel laieneb kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus (advokaadid, notarid, audiitorid).

Esmakordne esitamine tänavu detsembris

1.    Käibedeklaratsiooni lisa tuleb esmakordselt esitada 2014. aasta 20. detsembriks.
2.  Kuni 2016. aasta 20. jaanuarini on maksukohustuslasel õigus kajastada KMD lisal arvete summad summeerituna tehingupartnerite kaupa.

Võimalik saada aastane üleminekuaeg

Maksuhaldur võib maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel anda loa jätta kuni 2015. aasta 20. juunini esitamata KMD lisa või selle osa, kui seadusemuudatusega kaasnev halduskoormus infotehnoloogilistele arendustele kujuneks maksumaksjale ebamõistlikult suureks. Ajapikenduseks esitatav taotlus tuleb maksuhaldurile esitada hiljemalt 2014. aasta 31. augustiks.

Miinimumpalk 2014.aastal on 355 eurot

2014. aasta 1. jaanuarist on täistööajaga töötaja miinimumpalgaks 355 eurot senise 320 euro asemel ja tunnitasu alammääraks 2.13 eurot.  Miinimumpalga tõstmisega suurenevad ka sellega seotud hüvitised, näiteks vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis ja lapsepuhkuse päevade tasu suurus.

Muudatused Raamatupidamise Toimkonna juhendites alates 01.01.13

Vastavalt raamatupidamise seadusele on kõigil ettevõtetel võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) või Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava, mida kirjeldatakse Raamatupidamise Toimkonna juhendites (RTJ), on mõeldud rakendamiseks eelkõige väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel puudub vajadus täismahus IFRSi aruannete koostamiseks.
Olulisemad muudatused võrreldes seniste juhenditega
Suuremaid või väiksemaid muudatusi on peaaegu igas juhendis, aga olulisematest sisulistest muudatustest võiks nimetada järgmisi:

• kõikide õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade väärtuse muutuseid kajastatakse kasumiaruandes (seni: teatud juhtudel võis seda kajastada muus koondkasumis või –kahjumis);
• kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglases väärtuses, kui seda on võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega; vastasel juhul kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (seni: oli valida õiglase väärtuse ja soetusmaksumuse meetodi vahel);
• sidusettevõtteid tohib kajastada lisaks senisele kapitaliosaluse meetodile ka soetusmaksumuses ja õiglases väärtuses;
• firmaväärtust hakatakse amortiseerima (seni: amortiseerimise asemel igal bilansipäeval väärtuse testid);
• tehinguid vähemusosalusega kajastatakse läbi omakapitali (seni oli võimalik valida kahe alternatiivse meetodi vahel);
• kaob müügiootel põhivarade kategooria;
• arendusväljaminekute kajastamisel on võimalik valida kahe meetodi vahel – kas kapitaliseerida (kui teatud tingimused on täidetud) või kanda kulusse (seni: pidi kapitaliseerima, kui teatud tingimused olid täidetud);
• laenuintresse ei kapitaliseerita enam vara soetusmaksumuses (seni tohtis teatud juhtudel kapitaliseerida);
• sihtfinantseerimise kajastamisel on võimalik valida kahe meetodi vahel – sihtfinantseerimise teel saadud toetus kajastatakse kogusummas tuluna hetkel, mil tingimused on täidetud või kajastatakse netomeetodit (üks seni lubatud meetoditest); brutomeetodi kasutamine ei ole enam lubatud;
• liitumistasude kajastamisel lubatud kaks alternatiivset meetodit sarnaselt sihtfinantseerimisele (seni: kajastati tuluna perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt antud teenust tarbivad);
• kolmanda bilansi (võrreldava perioodi algbilansi) esitamine ei ole vajalik isegi juhul, kui võrdlusandmeid on muudetud.

Vormilistest muudatustest võib esile tuua järgmisi:

• uutes juhendites on viited vastavatele SME IFRS paragrahvidele ja juhendi lõpus võrdlus SME IFRSiga (seni: viited IFRSile ja võrdlus IFRSiga);
• uutest juhenditest on välja võetud „Kajastamine bilansis ja kasumiaruandes“ peatükid, mis seni kirjeldasid, millistel bilansi või kasumiaruande ridadel erinevaid objekte kajastada. Üldised juhised selles osas on toodud juhendis RTJ 2 ning sarnaselt SME IFRSile (ja ka „suurele IFRSile“) ei pea Toimkond vajalikuks selle valdkonna ülereguleerimist ja kirjete jäika ettekirjutamist;
• kõik lisades avalikustamise nõuded on koondatud ühte uude juhendisse – RTJ 15 (seni: avalikustumise nõuded sisaldusid kõigis juhendites).

Lisaks on mitmetes valdkondades lisatud uusi juhiseid (näiteks RTJ 11 – jagunemiste kajastamine või tütar- ja sidusettevõtte osalise müügi kajastamine või RTJ 2 – sissemakseta osakapitali kajastamine) ja näiteid ning muutunud on nõuded lisades avalikustatavale informatsioonile.
Täpsemad alates 2013.aastast kehtima hakkavad juhendid leiab EASB kodulehelt .

Vaata ka audiitorbüroo PricewaterhouseCoopersi ülevaadet muutuste kohta siit.

Pakume osakapitali ja põhikirja muutmise teenust

Alates 13.07.2010 saab olemasolevate äriühingute kapitali ümber registreerida eurodeks.

Osa-/aktsiakapitali muutmist europõhiseks ja seega põhikirja muudatust vastavas osas saab teha elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu või notari juures. Muudatusi saab teha alates 13.07.2010 kuni 31.12.2011. Muudatus on riigilõivuvaba kuid notaris aga lisandub notaritasu, mis algab 36 eurost, millele lisandub käibemaks.

Pakume kapitali muutmiseks vajalike otsuste, osanike aktsionäride nimekirja koostamise ning uue põhikirja vormistamise teenust hinnaga alates 100 eurost, millele lisandub käibemaks. Soovi korral on võimalik vajalikud dokumendid ettevõtjaportaali kaudu koos ära esitada.

Kui registreerimine on vaja läbi viia notari juures on teenustasu 128 eurot, millele lisandub käibemaks.