Juulis 2010 võeti vastu otsus kus Eesti läheb alates 1.jaanuarist 2011 üle eurole.  Vahetuskursiks saab üleminekul olema  1EUR = 15,6466 EEK, ehk sama kursiga mis on viimastel aastatel kehtinud.

Raamatupidamise poole pealt annab rohkem kõneainet ümardamine, kus tavapärane lähenemine on selline kus summad jagatakse läbi 15,6466 ning leitaksegi uued väärtused. Ümardamine teema on saanud suurt tähelepanu ning ettevõtetel on võimalus ka liituda “Ausa ümardamise leppega”

Jaekaupmeestel on 1.juulist 2010 kuni 30.juunini 2011 kohustus näidata hindu nii eurodes kui kroonides.

Ümardamisteemast mõnevõrra sisulisemaks võib pidada muudatust mis puudutab ettevõtete osa- ja aktsiakapitalide korrigeerimist. See tuleneb nõudest osa- ja aktsiakapitalide ümberregistreerimisest eurodesse.  Ettevõtetel on vastav võimalus olemas alates 13.juulist 2010 ning seda saab teha nii elektrooniliselt kui notari juures.

Võib arvata, et muutus esitab väljakutse ennekõike ettevõtete majandustarkvaradele, kus esmapilgul lihtsana näiv ümardustehe ei pruugi programmides ja andmebaasides üheselt mõistetav olla.  Siinkohal soovitame kontrollida kasutatavate majandustarkvarade valmisolekut eelseisvateks muudatusteks.

Oleme euro tulekuga seotud tegevustega abiks nii majandusarvestuse ja -tarkvara küsimustes kui ka kapitali ümberregistreerimise toimingutes.

Osa-/aktsiakapitali muutmist europõhiseks ja seega põhikirja muudatust vastavas osas saab teha elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu või notari juures. Muudatusi saab teha alates 13.07.2010 kuni 31.12.2011. Muudatus on riigilõivuvaba kuid notaris aga lisandub notaritasu, mis algab 36 eurost, millele lisandub käibemaks.

Pakume kapitali muutmiseks vajalike otsuste, osanike aktsionäride nimekirja koostamise ning uue põhikirja vormistamise teenust hinnaga alates 100 eurost, millele lisandub käibemaks. Soovi korral on võimalik vajalikud dokumendid ettevõtjaportaali kaudu koos ära esitada.

Kui registreerimine on vaja läbi viia notari juures on teenustasu 128 eurot, millele lisandub käibemaks.

ALKOHOLIAKTSIIS (Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus – ATKEAS)
Õlle aktsiisimäär 85 5,43 ATKEAS § 46 lg1 Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti 496 31,70 ATKEAS § 46 lg2 Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi 1 144 73,11 ATKEAS § 46 lg3 Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi 1 144 73,11 ATKEAS § 46 lg4 Vahetoode 2 444 156,20 ATKEAS § 46 lg5 Muu alkohol 222 14,18 ATKEAS § 46 lg6

TUBAKAAKTSIIS (Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus – ATKEAS)
* hetkel kehtiv aktsiisimäär / alates 2011. a 1. jaanuarist kehtiv aktsiisimäär Sigarettide fikseeritud aktsiisimäär 525/637* 33,55/40,71* ATKEAS § 56 lg1 Sigarettidelt makstav minimaalne aktsiisimäär 1 001,4/1 202* 64/76,82* ATKEAS § 56 lg1¹ Sigari ja sigarillo aktsiisimäär 2 500/3 000* 159,77/191,73* ATKEAS § 56 lg2 Suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär 501/873* 32/55,79* ATKEAS § 56 lg3

KÜTUSEAKTSIIS (Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus – ATKEAS)
** hetkel kehtiv aktsiisimäär / alates 2013. a 1. jaanuarist kehtiv aktsiisimäär Pliivaba bensiin 6 615 422,77 ATKEAS § 66 lg1 Pliibensiin 6 615 422,77 ATKEAS § 66 lg2 Lennukibensiin 1 120 71,58 ATKEAS § 66 lg3 Petrooleum 5 165 330,10 ATKEAS § 66 lg4 Vedelgaas 1 960 125,26 ATKEAS § 66 lg5 Diislikütus 6 148 392,92 ATKEAS § 66 lg6 Eriotstarbelise diislikütus ja kerge kütteõli 1 736 110,95 ATKEAS § 66 lg7 Raske kütteõli 235 15,01 ATKEAS § 66 lg8 Põlevkivikütteõli 235 15,01 ATKEAS § 66 lg9 Maagaas 367 23,45 ATKEAS § 66 lg10 Kivisüsi, pruunsüsi ja koks 4,7 0,30 ATKEAS § 66 lg11 Põlevkivi 2,37/4,7** 0,15/0,30** ATKEAS § 66 lg11¹ Elektrienergia 70 4,47 ATKEAS § 66 lg12 Kütus, mille KN-i esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 11 11–2710 11 25, 2710 11 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00 6 615 422,77 ATKEAS § 66 lg13 Kütus, mille KN-i kaheksa numbrit on 2710 19 11 või 2710 19 15 5 165 330,10 ATKEAS § 66 lg14 Kütus, mille KN-i esimesed kuus numbrit on 2711 12–2711 14 ja mida kasutatakse mootorikütusena 1 960 125,26 ATKEAS § 66 lg15 Kütus, mille KN-i kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35 6 148 392,92 ATKEAS § 66 lg16 Kütus, mille KN-i kaheksa numbrit on 2710 19 51 või 2710 19 55 235 15,01 ATKEAS § 66 lg17

PAKENDIAKTSIIS (Pakendiaktsiisi seadus – PakAS)
Klaas ja keraamika 10 0,60 PakAS lisa Plastik 40 2,50 PakAS lisa Metall 40 2,50 PakAS lisa Paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong 20 1,20 PakAS lisa Muu 20 1,20 PakAS lisa

RASKEVEOKIMAKS (Raskeveokimaksu seadus – RVMS) vt raskeveokimaksu uued määrad RVMS lisa

TULUMAKS (Tulumaksuseadus – TuMS)
Majutuskulude maksuvaba piirmäär riigisiseste lähetuste korral 1 200 77 TuMS § 13 lg 3 p1 Majutuskulude maksuvaba piirmäär välislähetuste korral 2 000 128 TuMS § 13 lg 3 p1 Välislähetuse maksuvaba päevaraha 500 32 TuMS § 13 lg 3 p2 Avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse
pidamisel 4 krooni km kohta, kuid mitte rohkem kui 4 000 krooni kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta 0,30 eurot km kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta TuMS § 13 lg 3 p6 arvestuse
puudumisel 1 000 krooni kalendrikuus kõikide hüvitist maksvate tööandjate kohta kokku 64 eurot kalendrikuus kõikide hüvitist maksvate tööandjate kohta kokku Kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumus laeva/lennukimeeskondadele 90 6 TuMS § 13 lg 3 p6 Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu 27 000/2250 1 728/144 TuMS § 23 Pensioni täiendav maksuvaba tulu 36 000/3000 2 304/192 TuMS § 23² Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise täiendav maksuvaba tulu 12 000/1000 768/64 TuMS § 23³ Maksustamisperioodi tulust tehtavate mahaarvamiste piirang 50 000 3 196 TuMS § 28² FIE põllumajanduse ja metsamaterjali võõrandamise tulust tehtav täiendav mahaarvamine 45 000 2 877 TuMS § 32 lg 4 FIE avansiline tulumaks 1 000 64 TuMS § 47 lg 2 Tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise erisoodustuse hinna ülempiir 4 000 256 TuMS § 48 lg 8 Reklaamkingitus, mida ei maksustata 150 10 TuMS § 49 lg 1 Kingituste ja annetuste maksuvaba piirmäär 500 32 TuMS § 49 lg 4 jg 6 p 4 ja 5

KÄIBEMAKS (Käibemaksuseadus – KMS)
Käivet ei teki reklaami eesmärgil kauba üleandmisest, mille maksustatav väärtus ei ületa: 150 10 KMS § 4 lg 2 p6 Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks võib käsitada kauba ekspordina, kui isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab: 2 000 128 KMS § 5 lg2 p6 Käibemaksuga ei maksustata reisija isiklikus pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud KMS § 17 lg 1 nimetamata mittekaubanduslikku laadi kaupa: 4 694 300 euro väärtuses KMS § 17 lg 1 p8 Käibemaksuga ei maksustata reisija isiklikus pagasis lennu- ja meretranspordi, välja arvatud eraviisiline lõbulend või eraviisiline lõbusõit merel, kasutamise korral Eestisse toimetatud mittekaubanduslikku laadi kaupa: 6 728 430 euro väärtuses KMS § 17 lg 1 p8 Käibemaksuga ei maksustata ühendusevälisest riigist Eestis asuvale saajale saadetavat kaubasaadetist (v.a alkohol, tubakatooted, parfüümid ja tualettvesi) väärtusega: 344 21,98 KMS § 17 lg 1 p9 Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse piirmäär 250 000 16 000 KMS § 19 lg 1, lg 2 Registreerimiskohustuse piirmäär kaugmüügi puhul 550 000 35 000 KMS § 19 lg 4 Piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus kaupade soetamisel 160 000 10 000 KMS § 21 lg 2 KMS § 21 lg 1 alusel piiratud makskohustuslasena registreeritud isiku kohustus teavitada maksuhaldurit, kui kalendriaasta jooksul soetatud kaupade maksustatav väärtus ületab: 160 000 10 000 KMS § 25 lg 2 Teise liikmesriigi maksukohustuslase taotluse alusel tagastatava käibemaksu summa kalendriaastas on vähemalt: 782 50 KMS § 35 lg 1 p4 Teise liikmesriigi maksukohustuslase taotluse alusel tagastatava käibemaksu summa perioodi kohta, mis on lühem kui kalendriaasta, kuid hõlmab vähemalt 3 kuud, on vähemalt: 6 258 400 KMS § 35 lg 1 p4 Ühendusevälise riigi maksukohustuslase kirjaliku taotluse alusel tagastatava käibemaksu summa kalendriaastas on: 5 000 320 KMS § 35 lg 2 p2 Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ilma käibemaksuta ei ületa: 2 500 160 KMS § 37 lg 9 Välisesindustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele jt KMS § 39 nimetatud isikutele käibemaksu tagastamisel kaupade ja teenuste kogusmaksumus arve kohaselt vähemalt: 1 000 64 KMS § 39 lg 1 Kuni 2011 aasta 31.detsembrini käsitatakse kauba ekspordina kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks, kui on täidetud KMS § 5 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud tingimused ning isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab: 600 38,35 KMS § 46 lg 16 Teise liikmesriigi maksukohustuslasele tagastatav minimaalne käibemaksusumma määr 782/6 258 50/400 KMS § 35 lg 1 p 4

MAAMAKS (Maamaksuseadus – MMS)
Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla: 50 5 MMS § 7 lg 3 Maamaksu esimese tähtpäeva kohustuse miinimummäär 1 000 64 MMS § 7 lg 6

SOTSIAALMAKS ja KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION (Sotsiaalmaksuseadus – SMS), Kogumispensionide seadus – KoPS)
Sotsiaalmaksuga ei maksustata laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa isiku kohta päevas: 90 6 SMS § 3 p 6 Vabatahtlikku pensionifondi tehtava sissemakse alampiir 500 30 KoPS § 54 lg 1

HASARTMÄNGUMAKS (Hasartmängumaksu seadus – HasMMS)
Hasartmängumaksu määr
ühe mängulaua kohta: 20 000 1 278,23 HasMMS § 6 p1 Hasartmängumaksu määr ühe mänguautomaadi kohta: 7 000 447,38 HasMMS § 6 p2 Hasartmängumaksu määr ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta: 500 31,95 HasMMS § 6 p3

TOLLISEADUSEST tulenevad uued määrad (Tolliseadus – TS)
Trahvimäär, mille puhul on õigus tolliterminali või hoiukoha pidamise loa väljastamisest keelduda või loa kehtivus peatada 30 000 2 000 TS § 30 lg 4, 5 Trahvimäär, mille puhul on õigus vabatsoonis tegutsemise loa väljastamisest keelduda või tegutsemise luba peatada 30 000 2 000 TS § 54 lg 6, 7 Registerpandi või hüpoteegina esitatud tagatise aktsepteerimisest keeldumise määr 1 000 000 63 900 TS § 60 lg 2 Trahvimäär, mille puhul on õigus tagatise suurus vähendamata jätta 30 000 2 000 TS § 62 lg 2 Rahatrahv kauba ebaseadusliku Eestisse või Eestist välja toimetamise eest 50 000 3 200 TS § 73 lg 2 Rahatrahv ebaseaduslike toimingute eest Eesti ja Euroopa Liidu välise riigi vahel kaubaga, mille suhtes kehtivad keelud ja piirangud 50 000 3 200 TS § 74 lg 2 Rahatrahv ebaseaduslike toimingute eest liikmesriikide vahel kaubaga, mille suhtes kehtivad keelud ja piirangud 50 000 3 200 TS § 75 lg 2 Rahatrahv ebaseaduslike toimingute eest Eestis oleva kaubaga 50 000 3 200 TS § 76 lg 2 Rahatrahv kauba ebaseadusliku toimetamise eest ajutise ladustamise kohta, tollilattu, vabatsooni ja vabalattu 50 000 3 200 TS § 77 lg 2 Rahatrahv vabatsoonis ja vabalaos kehtivate nõuete rikkumise eest 50 000 3 200 TS § 78 lg 2 Rahatrahv tolliametniku takistamise eest 50 000 3 200 TS § 79 lg 2 Rahatrahv kauba ladustamise ja hoidmise nõuete rikkumise eest 40 000 2 600 TS § 80 lg 2 Rahatrahv päritolu kohta valeandmeid sisaldava dokumendi eest 40 000 2 600 TS § 81 lg 2 Rahatrahv teatud valdkonnas tegutsemise õiguseta isiku kaubaga toimingute eest 40 000 2 600 TS § 82 lg 2 Rahatrahv transpordivahendiga seotud tollieeskirjade rikkumise eest 40 000 2 600 TS § 83 lg 2 Rahatrahv tollitõkendi ja kauba identifitseerimisvahendi rikkumise eest 40 000 2 600 TS § 84 lg 2 Rahatrahv tollieeskirjades sätestatud ja tolli määratud tähtaja eiramise eest 30 000 2 000 TS § 85 lg 2 Rahatrahv dokumentide säilitamise tähtaja eiramise eest 20 000 1 300 TS § 86 lg 2 Rahatrahv ujuvvahendi ebaseadusliku sildumise võimaldamise eest 20 000 1 300 TS § 87 lg 2 Rahatrahv ettenägematu olukorra ja vääramatu jõuga seotud toimingute tegemata jätmise eest 20 000 1 300 TS § 88 lg 2 Rahatrahv tollile teatamisega viivitamise eest 20 000 1 300 TS § 89 lg 2 Rahatrahv tollijärelevalve all oleva veose ebaseaduslike toimingute eest 20 000 1 300 TS § 91 lg 2 Rahatrahv kauba vale tariifse klassifikatsiooniga deklareerimise eest 10 000 640 TS § 92 lg 2 Rahatrahv olulise rikkumise eest 30 000 2 000 TS § 93 Konfiskeeritud, hõivatud või riigi omandisse ülekantud kauba ja transpordivahendi realiseerimise kulude hüvitamise määr 50 10 TS § 97 lg 4 Impordi või ekspordi tollimakse ei nõuta tollivormistusjärgselt sisse, kui iga nõude puhul on summa väiksem kui: 10 EÜ tolliseadustik (artikkel 240, 868, 898)

MAKSUKORRALDUS (Maksukorralduse seadus - MKS)
Tõend maksuvõlgade puudumise kohta väljastatakse, kui maksuvõlg ei ületa 100 15 MKS § 14 lg 5 Kulude hüvitamine kolmandale isikule ärakirjade või väljavõtete tegemise eest;
iga paberilehekülje eest alates 21. leheküljest. 3 0,2 MKS § 66 lg 1 Sunniraha ülempiir teabe, asjade ja dokumentide esitamata jätmise eest esimesel korral 10 000 640 MKS § 67 lg 3 Sunniraha ülempiir teabe, asjade ja dokumentide esitamata jätmise eest teisel korral 30 000 2 000 MKS § 67 lg 3 Teabe, asjade ja dokumentide esitamata jätmise kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku: 40 000 2 640 MKS § 67 lg 3 Maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on väiksem, kui 50 5 MKS § 88 lg 2 Sunniraha ülempiir deklaratsiooni ja selle paranduste esitamata jätmise eest esimesel korral 20 000 1 300 MKS § 91 lg 4 Sunniraha ülempiir deklaratsiooni ja selle paranduste esitamata jätmise eest teisel korral 30 000 2 000 MKS § 91 lg 4 Maksuhalduri poolt sama deklaratsiooni või selle paranduste esitamisele sundimiseks määratud sunniraha ei või kokku ületada: 50 000 3 300 MKS § 91 lg 4 Maksu ei määrata ja maksuotsust ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 50 10 MKS § 100 lg 1 Tagastusnõue, mille täitmise kohta on vaja teha kirjalik otsus 10 000 000 640 000 MKS § 106 lg 2 Tagastusnõue täidetakse ainult õigustatud isiku poolt eraldi esitatud kirjaliku avalduse alusel, kui tagastusnõude suurus ei ületa 50 10 MKS § 106 lg 6 Intressinõuet ei esitata, kui intressisumma on väiksem kui 50 10 MKS § 119 lg 3 Tagatist ei nõuta, kui nõue on väiksem kui: 1 000 64 MKS § 120 lg 2 RAHATRAHVID Rahatrahv juriidilisele isikule maksude maksmisest kõrvalehoidumise eest, kuni 200 000 13 000 MKS § 153¹ lg 2 Rahatrahv juriidilisele isikule maksukelmuse eest, kuni 500 000 32 000 MKS § 153² lg 2 Rahatrahv juriidilisele isikule maksuhalduri tegevuse takistamise eest, kuni 50 000 3 200 MKS § 154 lg 2 Rahatrahv juriidilisele isikule aktsiisiga maksustatavate kaupadega seotud eeskirjade rikkumise eest, kuni 50 000 3 200 MKS § 154¹ lg 2 Rahatrahv juriidilisele isikule aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja kohustuste täitmata jätmise eest, kuni 50 000 3 200 MKS § 155¹ lg 2 Rahatrahv juriidilisele isikule ebaseaduslike toimingute tegemise eest aktsiisivabalt sisseveetud mootorikütusega, kuni 50 000 3 200 MKS § 155² lg 2 Rahatrahv juriidilisele isikule mõõturi või tõkendi rikkumise eest, kuni 40 000 2 600 MKS § 156 lg 2 Rahatrahv juriidilisele isikule Maksu- ja Tolliameti otsuseta hasartmängu korraldamise eest, kuni 50 000 3 200 MKS § 157 lg 2 Rahatrahv juriidilisele isikule raskeveokimaksu seadusest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kuni 20 000 1 300 MKS § 158 lg 2 Rahatrahv juriidilisele isikule tõendi väljastamata jätmise eest, kuni 7 000 450 MKS § 159 lg 2 Rahatrahv juriidilisele isikule
- deklaratsiooni tähtpäevaks esitamata jätmise,
- arvestuse pidamise nõuete rikkumise,
- maksuhalduri juures registreerimata jätmise,
- registreerimiseks esitatud andmete muutumisest teatamata jätmise või
- maksuhaldurile dokumentide esitamata jätmise eest 10 000 640 MKS § 167 lg 2 Rahatrahv juriidilisele isikule
-  maksuhalduri korraldusel paigaldatud mõõturi või tõkendi rikkumise, kõrvaldamise või asendamise või muu tegevuse eest, mis ei võimalda mõõturi või tõkendi otstarbekohast rakendamist, või
- maksuhalduri tegevuse takistamise eest maksude tasumise õigsuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva maksusumma määramisel või maksuvõla sissenõudmisel või
- maksuhalduri sellekohase haldusakti täitmata jätmise eest 20 000 1 300 MKS § 167 lg 3 Rahatrahv juriidilisele isikule vastava maksustamisperioodi maksumärgita mänguautomaadiga hasartmängu korraldamise eest määratakse 50 000 3 200 MKS § 167 lg 8 Rahatrahv juriidilisele isikule vastava maksustamisperioodi maksumärgita mängulauaga hasartmängu korraldamise eest 100 000 6 400 MKS § 167 lg 9 Rahatrahv juriidilisele isikule sigarettidega kauplemise eest nende müügipakendile kinnitatud maksumärgile trükitud hinnast kõrgema hinnaga 5 000 kuni 40 000 320 kuni 2 600 MKS § 167 lg 10 Rahatrahv juriidilisele isikule raskeveokimaksu seadusest tulenevate nõuete kohaselt veoauto registreerimistunnistuse ümber vormistamata jätmise või ümber vormistamata jäetud registreerimistunnistusega raskeveoki kasutamise eest 20 000 1 300 MKS § 167 lg 11 ]]> http://revalhansa.ee/maksusummade-muutused-euro-tulekul/feed/ 0 http://revalhansa.ee/eurole-ulemineku-moju-aktsia-ja-osakapitalile-2/ http://revalhansa.ee/eurole-ulemineku-moju-aktsia-ja-osakapitalile-2/#comments Wed, 24 Nov 2010 15:37:59 +0000 Indrek Pitk http://revalhansa.ee/?p=1364 Eurole ülemineku mõju aktsia- ja osakapitalile

Mis hetkest on Äriregistris võimalik aktsia- või osakapitali väljendamine eurodes?

Põhikirju on võimalik viia europõhiseks alates 1. juulist 2010. Samast kuupäevast alates ja samuti aasta jooksul pärast €-päeva vabastatakse ettevõtjad riigilõivu tasumise kohustusest äriühingu aktsia- ja osakapitali Eesti kroonidest eurodesse konverteerimise muudatuse äriregistrisse kandmisel (riigilõivuvabastusega toiminguteks oleks põhikirja muutmise äriregistrisse kandmine, s.h kapitali suuruse muudatus ning osaühingu või aktsiaseltsi osa- või aktsiakapitali muutmise äriregistrisse kandmine, samuti aktsiaseltsi põhikirja muutmise äriregistrisse kandmine nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtmiseks). Osa- ja aktsiakapitali muutmise otsustamisel on aitab e-äriregistri spetsiaalne kalkulaator.

Milline on minimaalne aktsiakapital eurodes?

Aktsiaseltside miinimumkapitaliks kehtestatakse 25 000 eurot.

Milline on minimaalne osakapital eurodes?

Osaühingute minimaalseks osakapitali suuruseks kehtestatakse 2 500 eurot.

Kas aktsia- ja osakapitali konverteerimine eurodesse toimub automaatselt?

Ei, see ei toimu automaatselt. Uute europõhiste kapitalide registreerimise ja põhikirjade muutmise peavad ettevõtted ise algatama.

Millised sammud peab ettevõte läbi viima seoses aktsia- või osakapitali konverteerimisega eurodesse?

Selleks, et sätestada äriühingu aktsia- või osakapital eurodes, tuleb teha läbi aktsia- või osakapitali muutmise protseduur.Eurole ülemineku jaoks nähakse ette mitmeid lihtustusi, kuid seda eeldusel, et muudatused on vaid tehnilist laadi. Üks vajalik toiming eurole üleminekul on põhikirja muutmine, mille jaoks tavapärase 2/3 häälteenamuse asemel kehtib sama nõue mis majandusaasta aruande kinnitamisel (üle poole häältest).  See kehtib siiski ainult juhul, kui põhikirjamuudatused on tõepoolest tehnilist laadi, st kui kroonid asendatakse eurodega. Sama lihtsustus kehtib eelnõu kohaselt ka osaühingu osakapitali muutmise (ükskõik, kas suurendamise või vähendamise) ja aktsiaseltsi puhul aktsiakapitali suurendamise (mitte vähendamise) korral lähima täisarvuni.

Mis on peamised põhimõtted aktsia- ja osakapitali konverteerimisel eurodesse?

Peamine põhimõte aktsia- ja osakapitali konverteerimisel eurodesse on, et konverteerimisel tuleb omanikke  kohelda võrdselt ja säilitada omanike õigused vastavalt kehtinud proportsioonidele. Näiteks, kui kahe omaniku osalus ettevõttes enne konverteerimist oli 51,25 ja 48,75, siis ka peale konverteerimist säiliks täpselt sama proportsioon omanike vahel.

Kui aktsia- või osakapitali peab tegema juurdemakseid või neid vähendama seoses kapitali ümberarvestamisega eurodesse, et kapital oleks vastavuses äriseadustiku nõuetega, siis millised on raamatupidamise kanded?

Raamatupidamiskanded on kas kapitali vähendamine või suurendamine. Ümberarvutamise käigus tekkinud vahed kantakse eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.

Mis on nimiväärtuseta aktsia?

Nimiväärtuseta aktsia on aktsia, millel üheselt määratletud nimiväärtus puudub. Oluline on siiski märkida, et ka nimiväärtuseta aktsiate korral arvutatakse välja ühele aktsiale osaks langev arvestuslik nimiväärtus (aktsiakapital jagatakse aktsiate arvuga) ning see ei tohi jääda alla 10 eurosendi.

Kuidas määratakse nimiväärtuseta aktsia omaniku osalus ettevõttes?

Aktsiakapital jagatakse aktsiate arvuga, saades nii aktsiale osaks langeva arvestusliku nimiväärtuse, mis ei tohi ei tohi jääda alla 10 eurosendi.

Kas saab korraga kasutusel olla nii nimiväärtuseta kui nimiväärtusega aktsiad?

Ei, aktsiaselts ei saa kasutada korraga mõlemat liiki, nii nimiväärtusega kui ka nimiväärtuseta, aktsiaid.

Kas mingil juhul toimub ka automaatne aktsia- ja osakapitalide ümberarvutamine ning põhikirjade muutmine?

Automaatset aktsia- ja osakapitalide ümberarvutamist ei toimu, samuti ei toimu automaatset põhikirjade muutmist. Uute europõhiste kapitalide registreerimise ja põhikirjade muutmise peavad ettevõtted ise algatama. Ajavahemikus 1.07.2010 – 31.12.2011 saab nimetatud toiminguid teha riigilõivuvabalt. Abiks on spetsiaalne euro-kalkulaator.

Mis saavad olema uued osade ja aktsiate miinimumnimiväärtused?

Aktsiaseltside aktsiate minimaalse nimiväärtusena kehtestatakse 10 eurosenti. Aktsia nimiväärtus peab olema ka 10 eurosendi täiskordne. Minimaalse osa nimiväärtusena kehtestatakse 1 euro. Osa nimiväärtuse täiskordsuse määraks kehtestatakse samuti 1 euro.

Millal võib osutuda vajalikuks aktsia- või osakapitali suurendamine või vähendamine seoses euro kasutuselevõtuga?

Aktsia- või osakapitali suurendamine või vähendamine seoses euro kasutuselevõtuga võib osutuda vajalikuks, kui on vaja saavutada äriseadustikus kehtestatud aktsia ja osa täiskordsuse nõue koos omanike õiguste säilitamisega.

Kui osaühingul osakapitaliga 40 000 Eesti krooni on 2 osanikku, kellel mõlemal on 50% osa, siis milline oleks uus osakapitali suurus eurodes?

Näiteks võiks uus osakapitali suurus olla 2 558 eurot (40 024 krooni) ja kummalegi osanikule kuuluks üks osa nimiväärtusega 1 279 eurot.

Kui osaühingul osakapitaliga 40 000 Eesti krooni on 3 osanikku, kelle osalused on 33,25%, 33,25 % ja 33,5%, siis milline oleks uus osakapitali suurus eurodes?

Sellise osaluse osakaalude ja osakapitali suuruse puhul on võimalik rakendada nii osakapitali suurendamise kui vähendamise varianti. Võttes arvesse, et minimaalse osa nimiväärtusena kehtestatakse 1 euro ning osa nimiväärtuse täiskordsuse määraks kehtestatakse samuti 1 euro, siis võiks uus osakapitali suurus olla kas 2 800 (43 810 krooni) eurot või 2 556 eurot (39 993 krooni). Justiitsministeerium on välja töötanud tasuta avaliku kalkulaatori, mis aitab igal äriühingul leida võimaliku lähima täisarvulise aktsia- või osakapitali, mille vormistamisel kehtib lihtsustatud otsustamisprotseduur.

Millised võimalused on osa- või aktsiakapitali muutmiseks, kui seoses eurodesse konverteerimisega see peaks vajalik olema?

Arvestada tuleks sellega, et muudatuste tulemusel ei tohi senised osalusproportsioonid paigast ära minna. Selleks saab lihtsustatud viisil osaühingu osakapitali muuta (ükskõik, kas suurendada või vähendada) ja aktsiaseltsi puhul aktsiakapitali suurendada (mitte vähendada) lähima täisarvuni. Seega sõltub aktsiakapitali suurendamise või osakapitali muutmise täpne ulatus kapitali jaotumisest aktsionäride või osanike vahel. Justiitsministeerium on välja töötanud tasuta avaliku kalkulaatori, mis aitab igal äriühingul leida võimaliku lähima täisarvulise aktsia- või osakapitali, mille vormistamisel kehtib lihtsustatud otsustamisprotseduur. Kalkulaator Lisaks antakse aktsiaseltsidele võimalus võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia, mis on vabatahtlikuks alternatiiviks nimiväärtusega aktsiale. Selguse huvides ei lubata ühel aktsiaseltsil kasutada korraga nii nimiväärtusega kui ka nimiväärtuseta aktsiaid.

Kuna ühe aktsiaseltsi kõik nimiväärtuseta aktsiad on võrdse suurusega, siis peaksid sellise võimaluse kasuks otsustanud aktsiaseltsid veenduma, et neil ei oleks ka praegu erineva nimiväärtusega aktsiaid. Vastasel korral peab aktsiaselts oma aktsiate struktuuri muutma selliselt, et nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmise ajaks oleksid kõik aktsiad võrdse jõuga (võrdse väärtusega).

Oluline on märkida, et ka nimiväärtuseta aktsiate korral arvutatakse välja ühele aktsiale osaks langev arvestuslik nimiväärtus (aktsiakapital jagatakse aktsiate arvuga) ning see ei tohi jääda alla 10 eurosendi.

[2] 01.06.2009 kuni 31.07.2009: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13178467

[3] Alates 01.08.2009: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13200868

[4] 01.01.2009 kuni 31.05.2009: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13079666

[5] 01.06.2009 kuni 31.07.2009: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13178467

[6] Alates 01.08.2009: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13200868

Juurdemääratava tulumaksu summat maksuamet praegu ennustada ei oska, eelmisel aastal määras amet tulumaksu juurde 595 miljoni krooni ulatuses, märkis Udde.

Maksuameti hinnangul on tulumaksudeklaratsioonide esitajaid tänavu orienteeruvalt 677.000.

Olulisemate erinevustena tulude deklareerimisel võrreldes 2009. aastaga saab tänavu kasutada täiendavat maksuvabastust kuni 17-aastase lapse puhul alates teisest lapsest, aasta tagasi sai soodustust alates esimesest lapsest. Maksuamet pakub soodustuse saajatele laste eeltäidetud andmeid

Sel aastal on esmakordselt võimalus kasutada lisaks eesti- ja venekeelsele ka ingliskeelset deklaratsiooni vormi. Deklareerimisel saab kasutada deklaratsiooni lühivarianti ehk juhul kui maksumaksjal ei ole maksuameti poolt eeltäidetud andmetele midagi lisada, saab deklaratsiooni kohe kinnitada.

Maksuamet kannab tänavu eeltäidetud deklaratsioonile esmakordselt ka eelmiselt deklaratsioonilt võetud eluasemelaenu andmed. Udde sõnul on need andmed näiteks kinnistu andmed esmalaenajatel.

Samuti kuvatakse maksumaksjale eelseisev maamaksukohustus ning antakse võimalus jätta tagastatav tulumaks maamaksu katteks. Ülejäänud summa tagastab maksuhaldur pärast maamaksu tasumise tähtaega.

Maksuamet täidab deklaratsioonil äriregistrisse kantud või maksuametis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) tegevusala. Kui eeltäidetud andmed deklaratsioonil puuduvad, saab FIE teha valiku vastavalt tegevusala klassifikaatorile.

Abikaasade ühisdeklaratsiooni korral on võimalik tutvuda nii enda kui abikaasa maksunõuete või muude kohustustega. Ühise deklaratsiooni esitamiseks või ühisdeklaratsiooni muutmiseks üksikdeklaratsiooniks peavad mõlemad abikaasad andma oma nõusoleku. Varem see nõue puudus.

Maksuametil on avatud ka tulude deklareerimise teemaveeb, mille osaks olevas foorumis saab tulude deklareerimise kohta ameti spetsialistidele küsimusi esitada.

Udde sõnul oli reede hommiku seisuga foorumis tehtud üle 1000 postituse.

Elektrooniliselt saab tuludeklaratsioone esitada alates 15. veebruarist, paberil juba jaanuari algusest. Eeltäidetud väljatrükke teeninduskohtades pakub maksuhaldur samuti alates esmaspäevast.

Tuludeklaratsioonide esitamise lõpptähtaeg on tänavu 31. märts.

Maksuamet alustab enammakstud tulumaksu tagastamist hiljemalt 26. veebruaril neile, kes esitasid deklaratsiooni läbi e-maksuameti ja kelle deklaratsioonid on korrektsed ning kellel pole vaja esitada täiendavaid andmeid või dokumente.

Udde rääkis, et tulumaksutagastus viibib näiteks kohtutäituri poolt varade arestimisel. Eelmisel aastal arestiti tema sõnul 2,3 miljardit krooni, millest amet rahuldas 56 miljonit krooni. Tänavu on arestitud kolm miljardit krooni.

Kõik tuludeklaratsioonid läbivad esmase automaatse kontrolli. Täiendavalt kontrollib maksuamet deklaratsioone erinevuste ilmnemisel ameti ja maksumaksja esitatud andmetes, samuti FIE-de puhul, kellel puudub tegevus, ning ka juhusliku valiku alusel.

Paberkandjal tuludeklaratsiooni esitanud klientidele alustab maksuamet enammakstud tulumaksu tagastamist 20. aprillil.

Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg on 1. juulil. Neile, kes deklareerivad ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest, on see tähtaeg 1. oktoobril.